INTERVJUU ⟩ Eesti naiste hõivemäär on kõrgem kui Põhjamaades - karjäär laste saamist ei takista

Allan Puur FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika vanemteadur Mare Ainsaar ja Tallinna Ülikooli rahvastikuteaduse professor Allan Puur arutlevad, millised lahendused tooksid meid rahvastikukriisist välja ja mis mehhanisme peaksime vältima. 

Sündimus on kriisis. Ometi koalitsioonileping sellele suurt tähelepanu ei pööra. Sündimuse suurendamisest rääkimine riikliku poliitika eesmärgina tekitab osas ühiskonnas isegi võõristust. Kas laste arvu käsitlemine riikliku eesmärgina kuulub minevikku või on sel kohta ka tänases maailmas?

Mare Ainsaar: Inimeste ja rahva jätkusuutlikkus ei ole loodetavasti oluliste teemade nimekirjast kadunud, sest ilma inimesteta ei ole ju kõigel muul ka mõtet. Samas peab sellistel delikaatsetel teemadel nagu laste saamine oskama ka mõtteid väljendada. Kindlasti ei tule kasuks naistele laste saamise nõude esitamine või väga otsene retoorika, et raha eest tuleb sünnitada rohkem lapsi. See tekitab trotsi ja vastumeelsust, naised ei ole ju sünnitusmasinad, et paned mündi sisse ja lapsed sünnivad. Samas on kindlasti lapsevanematel abi vaja, et olla kindlad toimetulekus. Hiljuti rääkis Tartu Ülikooli teadlane Leonore Riitsalu oma uuringust, kus taheti teada saada, kuidas rahaline heaolu toimib ja jõudis järeldusele, et kõige olulisem on kindlustunne. Just see kindlustunne, et vaatama laste arvule on võimalik laste vanematel pakkuda lastele võimalusi ja realiseerida enda unistusi, on oluline. Tänapäeva maailmas on selleks vaja ka raha ning ühiskonna solidaarsust.