/nginx/o/2023/02/28/15170816t1h83dc.jpg)
/nginx/o/2021/08/18/13999973t1he887.jpg)
Näen Helme sõnastatud tulevikustrateegia osas riske, nimetan nendest kolm, kirjutab Raul Rebane.
Martin Helme ütles ETV saates «Esimene stuudio» (18.05.2023), et «kui meie saame võimule, siis viime Eestis läbi deliberaliseerimise».
See on täpselt sõnastatud tulevikustrateegia ja näitab, kuhu tahetakse riiki juhtida. Euroopas on selle plaani kõige selgemalt ellu viinud Viktor Orbani Ungari. Martin Helme käis mai alguses Budapestis, kus avaldas toetust Ungari Ukraina poliitikale ja nimetas liberaale «kuradi teenriteks». Seega pole eilne avaldus juhus.
On riske. Nimetan vaid kolme.
1. Deliberaliseerimine on vastand liberaliseerimisele, mis tähendab õiguste ja vabaduste suurendamist. Eestis on veel inimesi, eelkõige naisi, kellele vabadus meeldib. On ette näha konflikte.
2. Lennart Meri konverentsil öeldi selgelt, et Ungari ei ole enam demokraatlik riik. Kõigile ei pruugi Eesti demokraatiast loobumine ja orbaniseerimine meeldida. Ka tuleb pahandusi.
3. Kuidas sellesse strateegiasse suhtuvad Keskerakond ja Isamaa? Obstruktsiooni ajal olid nad küll EKRE vagunid, mitte vedurid, aga kas deliberaliseerimine on ka nende suur plaan? Kui on, siis toob see kaasa imagomuutusi erakonnamaastikul.
«Kruvid kinni» strateegia tähendab, et kellelgi on nad ilmselt lahti. Kellel, on igaühe enda otsustada.