TERJE HALLIK ⟩ Teise võõrkeele õpe ei tohi muutuda rändtsirkuseks

Keeleõppe aegumatu klassika: suur, paks ja detailiküllane sõnaraamat. Foto: Peeter Langovits

Aastaks 2035 peaksid kõik keskhariduse omandanud oskama lisaks eesti keelele ka veel vähemalt kaht võõrkeelt. Siin on aga ohukohtasid, näiteks see, kui võimaldada keelevahetust teha liialt kergekäeliselt, nii et järjepidevus kannatab, kirjutab Miina Härma Gümnaasiumi õppejuht Terje Hallik.

Euroopa Liidu keelepoliitika jaoks on oluline, et kahte võõrkeelt hakataks õppima varajases eas ja et keeleõpe toimuks võimalikult pikka aega, järjepidevalt. Meie gümnaasiumide perioodõppest tingitud katkestused suure tõenäosusega võõrkeelte õppimist ei toeta. Kahjuks on mõned gümnaasiumid hakanud looma võimalusi, kus õpilased saavad 10. klassi astudes oma seni vähemalt neli aastat õpitud (ja pingutust nõudnud!) B-võõrkeelest loobuda.