JUHTKIRI ⟩ Tegutseda tuleb enne, kui tehisaruga tulnukad pärale jõuavad

Päeva karikatuur 18.05.2023 Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Tehisaru on tuumatehnoloogia mõõtu läbimurre.
• USA-s nähakse tehisarus ohtu demokraatiale.
• Euroopa Liidu õigusraamistik vajaks samuti kohendamist.

USA Kongressi ülemkojas teisipäeval toimunud tehisaru kuulamine oli murranguline. Tehisaru kontrollimatu kasutamine kujutab endast USA senaatorite silmis ohtu demokraatiale, näiteks pelgavad nad tehisintellekti manipuleerivat sekkumist eelseisvatesse valimiskampaaniatesse.

Veel suurema mõjuna võib ennustada, et tehisaru muudab ebavajalikuks hulga töökohti, inimesed osutuvad üleliigseks ning see tekitab hoomamatu mõjuga sotsiaalseid probleeme.

Lisaks hoiatas USA väärtpaberijärelevalve esimees Gary Gensler äsja, et just tehisintellekti loodud suhted võivad põhjustada järgmise üleilmse finantskriisi – võimalik, et selleks piisab ühestainsast finantstehnoloogia rakendusest.

Ühesõnaga, kui küsida, kas tehisaru rakendamine on trükipressi või tuumatehnoloogia mõõtu läbimurre, siis oma mõjult ja ka potentsiaalselt ohtlikkuselt ikka pigem too viimane.

Sellepärast on tervitatav, kui Ühendriikides hakatakse riiklikult litsentseerima nii ülivõimaste tehisarude treenimist kui ka nende «vabastamist» – nii nende kasutussevõttu nimetatakse. Neid järeldusi jagas teiste seas tunnistajana senati kuulamisele kutsutud ettevõtte Open AI tegevjuht ja ChatGPT-nimelise kõneroboti isa Sam Altman.

Tehisarule päitsete pähe panemine ja selle õiguslik taltsutamine on Eesti demokraatiale suurema tähendusega kui see, mida me riigikogus viimasel ajal näeme.

ChatGPT põhjustas paari kuu eest paraja tormi, kui hulk tippeksperte tegi üleskutse panna võimsate tehismõistuste arendamine pausile, sest enne tuleb tagada, et need arendused on ohutud.

Kuni «mõistusemasin» ei hakka veel ise leiutama, mida tema käsutuses oleva teabega peale hakata, paistab olukord inimese jaoks suhteliselt turvaline. «Suhteliselt» sellepärast, et kuritarvitused piirduvad inimliku pahatahtlikkusega, näiteks inimeste allutamise eesmärgil diktatuuririikides.

Kui aga tehisaru asub meie eest iseseisvalt otsuseid tegema, siis tekib olukord, mida inimene üldse ei kontrolli, ja selle tagajärjed on ettearvamatud.

Eesti riik on tänaseks oma kuvandi maletanud infotehnoloogia suurmeistri staatusesse. Vähemalt selline on arvamus Euroopas ja mujalgi. Tiitleid keegi uute tuleproovidega ei vaidlusta, aga siin on ilmselt see koht, kus tiitlit tuleb kindlasti kasutada selleks, et raputada ka Euroopa ühine keskvõim tardumusest, mis kõnerobotite asjus on tekkinud.

USA senaatoreid kannustavad tegutsema juba poolteise aasta pärast toimuvad presidendivalimised. Nii vabariiklased kui ka demokraadid näevad valejutte ja -pilte tekitavates tehisaruga tulnukates ohtu demokraatiale.

Nime poolest on tehisaru kasutamist reguleeriv õigusraamistik Euroopa Liidus isegi olemas, aga see on võimsate keelemudelite laialipäästmise eelne ning vajab ilmselt kiiremas korras kohendamist.

Naljaviluks võib ju arutada, kui palju erinevaid arupärimisi võiks ChatGPT või mõne muu loodava mudeli abil genereerida, et «kaabud» ja «mittekaabud» saaksid neid hommikust õhtuni, päevast päeva ning kuust kuusse riigikogus üle anda. Tegelikult on aga teema väga tõsine. Tehisarule päitsete panemine ja õiguslik taltsutamine on Eesti demokraatia jaoks suurema tähendusega kui see, mida me riigikogus viimasel ajal näeme.