Martin Mölder ⟩ Abielu ja perekonna tähendust ei peaks praegu ja sellisel viisil muutma

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder. Foto: Kermo Benrot

• Seadused samastavad abielu ja perekonna.
• Valdava enamuse valijate jaoks tähendab perekond mehe ja naise liitu või lastega üksikvanemat.
• Praeguses riigikogus pole tegelikult toetust abielu mõiste muutmisele.

Kui keegi ütleb, et samasooliste abielu küsimus saab lahendatud pelgalt kahe sõna muutmisega perekonnaseaduses, on see suure ja sügava teema pisendamine nii väikeseks kui võimalik, kirjutab Tartu Ülikooli teadur Martin Mölder.

Mõiste «abielu» Eesti põhiseaduse ja perekonnaseaduse käsitluses tähendab perekonda ning läbi selle on abielu tähenduse muutmine paratamatult ka perekonna tähenduse muutmine. Ei Eesti valijate ega ka vast valitud riigikogu liikmete hulgas ei ole tegelikult selget enamust, kes abielu või perekonna tähenduse muutmist toetaksid.

Abielu on läbi perekonna mõiste meie põhiseadusesse kirjutatud. Paragrahv 27, mis oma esimeses lauses räägib perekonnast kui «rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna» alusest, jätkab teises lauses sellega, et abikaasad on võrdõiguslikud. Kuigi juriidilised ämblikuvõrgud selle paragrahvi ja nende punktide ümber viivad mitmetes eri suundades, on siit näha, et perekond tähendab ennekõike meest ja naist, kes on abielus (abikaasad). Rahvas saab püsida ja kasvada ainult läbi selliste perede, kus sünnib lapsi.

Ka perekonnaseadus näeb abielu ja perekonda samatähenduslikena. Seadus algab abielu mõistega, mis on määratletud kui liit, mis sõlmitakse mehe ja naise vahel. Juba see rõhuasetus annab mõista, et abielu ja perekond on väga tihedalt seotud. Kuid perekonnaseaduses ei ole abielust juttu ainult esimeses lauses. Väga suur osa sellest seadusest tervikuna räägib abielust, abikaasadest ja nendevahelistest suhetest. Kui selles esimeses punktis muuta abielu mõistet, tähendab see vägagi ühemõtteliselt ka seda, et muudetakse perekonna mõistet.

Nii viimasel ajal kui ka varem on tehtud palju arvamusküsitlusi, mis on puudutanud muuhulgas samasooliste abielu temaatikat. Osa neist on küsinud Eesti valijate arvamust selle kohta, rõhutades termineid nagu «õigus abielluda», teised on puudutanud rohkem abielu mõiste muutmist või seda, kas inimesed toetavad, et abielu jääks mehe ja naise vaheliseks liiduks.

Kui perekonnaseaduse esimeses punktis muuta abielu mõistet, tähendab see vägagi ühemõtteliselt ka seda, et muudetakse perekonna mõistet.

Ühegi küsitluse põhjal ei saaks öelda, et abielu mõiste muutmise pooldajatel on ühiskonnas väga suur või selge ülekaal. Parimal juhul küündib see hetkel umbes pooleni valijaskonnast, kuid see oleneb ka sellest, mille kohta küsida. Kui näiteks küsida täpsemalt selle muudatuse kohta, mida praegu plaanitakse teha – et perekonnaseaduse abielu mõistet puudutavas osas asendataks sõnad «mees» ja «naine» sõnadega «kahe füüsilise isiku vahel» –, siis sellist muudatust toetab umbes 40 protsenti valijaskonnast ja sellele on vastu umbes 52 protsenti (Norstati veebiküsitlus, 9.–10. mai, valim 1001, valimisealised Eesti kodanikud).

Kui Eesti valijate käest küsida, mida tähendab nende jaoks perekond, siis väga valdava enamuse jaoks ei mahu hetkel samasoolised paarid selle mõiste alla. See ei tähenda, et ollakse vastu samasooliste paaride õiguste kaitsmisele, nagu mõni seda pahatahtlikult tõlgendaks. Lihtsalt mõiste «perekond» tähendab midagi muud. Seda näitab meile 2022. aasta lõpus läbi viidud küsitlus (Norstati veebiküsitlus, 7.–17. november 2022, valim 1002, valimisealised Eesti kodanikud), mis muu hulgas puudutas perekonna tähendust.

Valijate jaoks moodustavad perekonna kas mees ja naine (67 protsenti märgib perekonna tähenduse all ära selle kombinatsiooni), mees, naine ja lapsed (90 protsenti) või üksikvanem lastega (58 protsenti). Kaks samasoolist inimest moodustavad perekonna vaid 29 protsendi valijate jaoks ja kaks samasoolist inimest koos lastega vaid 34 protsendi valijate jaoks. Ehk siis valdava enamuse valijate jaoks on mõiste «perekond» sama tähendusega, nagu ta on praegu meie põhiseaduses ja perekonnaseaduses – see on kooselu mehe ja naise vahel, millest võivad sündida lapsed.

Nagu valijaskonnas, pole ka praeguses riigikogus saadikute tasandil tegelikult toetust abielu mõiste muutmisele. Postimehe valijakompass, mis keskendus kandidaatidele ja nende poliitilistele hoiakutele ja eelistustele, sisaldas muu hulgas küsimust, kas abielu peaks Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Kui arvestada riigikogu mandaadist loobujaid ja asendusliikmeid, kes on tulnud valitsusse siirdunute asemele, on praegu riigikogus istuvatest saadikutest teada 82 seisukoht selles küsimuses. 39 neist arvab, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, ja 36 arvab, et ei peaks. Seitsme jaoks ei ole see teema oluline.

Kaks samasoolist inimest moodustavad perekonna vaid 29 protsendi valijate jaoks ja kaks samasoolist inimest koos lastega vaid 34 protsendi valijate jaoks.

Eesti 200 fraktsiooni 14 liikmest on teada kõigi seisukoht ning nendest üks arvab, et abielu peaks pigem jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, ning ülejäänud arvavad, et ei peaks. Isamaa fraktsioonist (kaheksa liiget) on teada kõigi seisukohad ning kõik arvavad, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. EKRE fraktsioonist (kokku 17 liiget) on teada 12 riigikogu liikme seisukohad ning samuti kõik neist arvavad, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks. Keskerakonna fraktsioonist (kokku 16 liiget) on teada 12 liikme seisukohad ja neist kümme arvab, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, ning kaks, et ei peaks. Sotsiaaldemokraatide fraktsioonist (kokku üheksa liiget) on teada kaheksa liikme seisukohad ja kuus neist arvab, et abielu ei peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, ning kahe jaoks ei ole see teema oluline. Ning lõpuks on Reformierakonna fraktsiooni 37 liikmest teada 28 seisukoht sel teemal ning neist kaheksa arvab, abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks, 15 arvab, et ei peaks jääma, ning viie jaoks ei ole see oluline.

19 rahvasaadiku seisukoht ei ole teada. Umbes pooled nendest on Reformierakonnast ja suurem osa ülejäänutest Keskerakonnast või EKREst. Arvestades, mis suunas erakondade poliitikud üldiselt vaatavad ja milliste erakondade vastused on puudu, on ilmne, et kui iga rahvaesindaja peaks siin oma südametunnistuse järgi hääletama, oleks riigikogu selle koosseisu enamus seisukohal, et abielu peaks jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks.

Abielu tähendab perekonda ning perekond tähendab esmajoones lapsi, naist ja meest. Lapsed saavad sündida ainult kooselust, mis on naise ja mehe vahel. Sellisel kooselul on eriline tähtsus, sest sellest sõltub ühiskonna tulevik. Ning siit tuleb paratamatult erisus perekonna ja muu kooselu vahel. Kahju, et see erisus on suuremas debatis, ülevoolavate emotsioonide ning poliitilise pisendamise, kauplemise ja kiirustamise taustal kaduma läinud. Eesti rahvas väärib enamat.

Eelmine kord, kui sellel teemal tehti midagi kiirustades, läbimõtlemata ning toonase valijaskonna enamuse arvamusega vastupidiselt (pean silmas kooseluseaduse poolikut vastuvõtmist 2014. aastal), tekkis sellest pikaks ajaks palju poliitilist pinget ja paksu verd, mille tagajärgedega me osalt tegeleme seni. Ei maksa kaks korda sama reha otsa astuda.