AK kirjanduskool ⟩ Ave Alavainu kirjutas oma debüütkogu ühiskorteris väikelapse kõrvalt

Ave Alavainu debüütkogu Foto: Internet

Ave Alavainu armastas korraldada luulesündmusi – olgu siis tähtpäevi silmas pidades või lihtsalt ilusa ilma, eriliselt kõlavate kuupäevade või ka täiskuuõhtute saabumise puhul. Ka oma maise teekonna viimase ürituse – Kärdlas Ave Vita keskuse aias toimunud ärasaatmispeo – kava oli poetess ise varakult tütre kätte andnud, nii et meie, kokkutulnud, tundsime, nagu võiks Ave igal hetkel külaliste sekka saabuda…, meenutab kirjanik ja luuletaja Leelo Tungal

Kui Alavainu maine teekond kestnuks poolteist aastat kauem, siis küllap oleks ta korraldanud luuleõhtu ka oma debüütteose juubelisünnipäeva puhul: Ave esimene raamat ilmus nimelt 50 aastat tagasi. «Väga väike värsiraamat» jõudis lugejateni 1973. aastal ning selle tiitellehel teatab autor, et tegu on ühe aasta luuleloominguga.

Debüüt jäi hiliseks, kuigi Alavainu oli noorte – eriti tartlastest – luulesõprade seas tuntud juba 1960ndatel aastatel, mil ta värsse avaldas ajaleht Edasi ja kena valik oli ilmunud ka ajakirja Noorus esimese trükiproovi rubriigis. Tuntust suurendasid ka tema esinemised ülikooli kohvikus ja Tartu kirjanduse majas – kauni ja temperamentse noore poetessi etteasted olid paeluvad ja meeldejäävad. Nii pedagoogilises instituudis kui Tartu ülikoolis alustatud filoloogiaõpingud jäid Avel küll katki, kuid Vanemuise draamastuudio andis talle tublisti esinemisjulgust ja lihvi. Armastusluulet pole noorte jaoks kunagi liiga palju, ning Alavainu luuletusi «Miks sa tulid klaasist majja, rauast saapad jalas» ja «Saalomoni ülemlaulu ära mulle laula» teadsid paljud keskkoolinoored lausa peast.