JUHTKIRI ⟩ Emad vajavad tuge ja emadus tunnustust

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Naiste peale on kuhjunud ühiskondlik surve arendada end korraga nii erialaselt kui olla ema.
• Ühiskond on aastatega palju muutunud, kuid perekond pole selle muutusega suutnud kohaneda.
• Tänapäeval on siiski võimalik leida rõõmu perest, emadusest ja tööst.

Homme on emadepäev. Loodetavasti tuleb sellest üks selle kevade soojemaid ja päikeselisemaid päevi. Tahaks soovida, et sama soe oleks emade vastu ka nende pere ja ühiskond.

Olgu ilm milline tahes, ema on ikka ema ja kannab põlvkond põlvkonna järel inimkonda minevikust tulevikku. Läbi heade aegade ja läbi sõdade, revolutsioonide, epideemiate ja tehnoloogiliste murrangute. Ema on kõige esimene turvapaik. Tema juurest oleme kõik kord harjutanud end käima üha kaugemal, et avastada ja otsida oma rada maailmas.

Tänases lehes räägivad tavalised lasterikkad emad oma perest, elust ja tööst. Ja mis neile laste puhul kõige rohkem rõõmu valmistab. Ühel või teisel viisil on selleks laste elevus, mida nad leiavad maailmast ja selle võimaluste avastamisest. Rõõm sellest, mis ühel hetkel viib lapsed emade juurest kaugele ja kauaks. Nii see on emadele seatud, ajast aega.

Ometi on ka midagi muutunud. Meenutatagu või emasid «Tõe ja õiguse» ajal. Kui paljud pidid saatma lapse liiga vara ja igaveseks, või lahkuma ise. Õnneks juhtub seda tänapäeval väga harva. Kuid teisest küljest on elu muutunud ka keerulisemaks.

Olid ajad, kui lapsed jooksid agulis ringi karjadena ja kelle juurde lõuna ajal satuti, selle ema kõigil kõhud täis söötis. Veel paarkümmend aastat tagasi käisid lapsed maast madalast kooli ja ringidesse omapäi, ja said ka kodus üksi hakkama. Lastel oli iseseisvust palju rohkem. Ja emadel-isadel rohkem julgust.

Tänapäeva ühiskond on muutunud nii ettevaatlikuks ja ettehooldavaks, et emadest on saanud logistikud, kelle päevast suur osa läheb laste kooli ja huviringi vedamisele, ja mitte üksnes maal, kus see on paratamatu, vaid ka linnas. Kuigi ühiskond on palju ohutum kui veel paar põlvkonda tagasi.

Ühiskond on saja aastaga palju muutunud, kuid perekond pole selle muutusega suutnud kohaneda. Kannatajaks on paraku ema. Andke talle endast natukene rohkem, kui olete seni andnud.

Naiste peale on kuhjunud ka ühiskondlik surve arendada end korraga nii erialaselt kui olla ema. Ja seda olukorras, kus enesekeskne ühiskond on muutnud abielud palju kergemini purunevaks kui varem. Ei ole kõigil võtta vanavanemate abi, ja paljud peavad kõike tegema täiesti üksi.

Ühiskond on saja aastaga palju muutunud, kuid perekond pole selle muutusega suutnud kohaneda. Kannatajaks on paraku ema. Tänase lehe lood lasterikaste perede emadest annavad siiski lootust, et ka tänapäeval on võimalik leida rõõmu perest, emadusest ja tööst.

Nagu on öelnud väga paljud enne meid, lõpuks ei paku ju rahuldust kuulsus, au või aktsiad, vaid lapsed ja lapselapsed. Ja kuigi elu kulgeb igaühel omamoodi ja suhted on erinevad, on igaühel meist ema. Puudutage oma naba ja mõelge sellele korraks. Olge te ükskõik kui vana või noor, naba meenutab, et kunagi me olime emaga üks.

Mõelge, kui kaugel või lähedal te talle praegu olete, nii ruumiliselt kui ka hingeliselt. Mõelge, millal viimati ta juures käisite, millal temaga rääkisite, olgu või oma mõttes, kui teisiti pole enam võimalik.

Ja andke talle endast natukene rohkem, kui olete seni andnud, et tee ema juurde kunagi ei rohtuks.