Jarek Kurnitski ⟩ Kodude renoveerimine vajab väikest tõuget

TTÜ professor ja akadeemik Jarek Kurnitski. Foto: Eero Vabamägi

Euroopa parlamendi 14. märtsi ettepanek renoveerida kõik kodud energiamärgise D-klassi tekitas tormi veeklaasis. Ettepanek oli kahtlemata lõpuni läbi mõtlemata, aga osutas valupunktile: kodude renoveerimine ei lähe meil sellise tempoga, nagu võiks, kirjutab akadeemik ning hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor Jarek Kurnitski.

Kõige kriitilisemas seisus on vanad korterelamud, kus renoveerimisvõlg on erakordselt suur. Sellised majad ei ole ilma KredExi toetuseta häid tulemusi saavutanud. Tähtis on ka väikeelamute renoveerimine, aga seal on pilt kirjum ja omanikel jõudu rohkem. Enne 2000. aastat ehitatud korterelamutes elab ligi pool Eesti elanikest ja need majad autentsel kujul pakuvad kõike muud kui tänapäevast elukeskkonda. Hoolimata suurtest küttearvetest kipub tuba olema külm ja umbne, sest ei ole ei soojustust ega ventilatsiooni, samuti on suur kogutava remondifondi makse. KredExi toetusega renoveerides jõutakse vähemalt C-klassi või isegi B-klassi, kui elektrivõrgu olukord lubab päikesepaneele paigaldada.

Korteriühistud näitasid oma suhtumist aprillis avatud renoveerimistoetuse taotlemise voorus, mis kogus kõigest kaheksa tunni jooksul avaldusi üle 100 miljoni euro eest ja seejärel suleti raha lõppemise tõttu. Nii suur huvi oli üllatus kõigile, sest eeldati, et eelarveperioodiks eraldatud 330 miljoni euroga rahastatakse korterelamute renoveerimist 3–4 aastat. Võib arvata, et taotlusvooru uuesti avamisel tuleks korteriühistutelt pea teise 100 miljoni jagu taotlusi. Ilmselt ongi tekkinud olukord, kus taotlused on kogunenud paisu taha, sest viimati jagati toetusi 2020. aastal. Selline tsüklilisus tõstab renoveerimise maksumust: kui toetused paisatakse korraga suures mahus turule, võib puudu tulla nii ehitajatest kui materjalidest.