Siim Kallas ⟩ Mitu põhiseadust meil on?

Riigikogu töö on opositsiooni obstruktsiooni tõttu olnud terve selle nädala häiritud Foto: Eero Vabamägi

EKRE poliitikud ja Helir-Valdor Seeder armastavad viidata põhiseadusele. Mul on juba mõnda aega tunne, et meil on mitu erinevat põhiseadust, et see, millele nemad viitavad, ei ole see, mida mina tean, kirjutab riigikogu liige Siim Kallas (RE).

Mäletan hästi Eesti Vabariigi põhiseaduse sündi. Mäletan neid vaidlusi, mille tulemusel loodi Eesti poliitiline süsteem. Põhiseadus, kõik valimisseadused, kodakondsusseadus, välismaalaste seadus, eraomandit kaitsvad seadused. Vaidlusi oli palju. Aga eesmärgis ei kahelnud keegi. Eestist peab saama demokraatlik vabariik, mida juhitakse demokraatlikult, vabadel valimistel loodud institutsioonide kaudu. Kodanikud saavad vabalt arvamust avaldada, vabalt moodustada erakondi ja muid ühinguid. Hoolikalt uuriti okupatsioonieelse demokraatia ülesehitust ja toimimist 1919–1934, et selleaegseid vigu vältida. Viimastest saab lugeda Jaak Valge raamatust parlamendist tol ajastul.

Põhiseadus tehti heas usus, et see loob süsteemi Eesti Vabariigi toimimiseks. EKRE poliitikud koos oma liitlastega Isamaast kasutavad nüüd aga põhiseaduse ja riigikogu kodu- ja töökorra nüansse riigi toimimise takistamiseks. 30 aastat tagasi poleks keegi uneski aimanud, et põhiseadust ennast saab demokraatia lõhkumiseks kasutada. Muidugi pole põhiseadus täiuslik, aga ta on seni hästi töötanud.