ALEKSEI ja MARCUS TUROVSKI ⟩ Kuidas ahvides iseendaks saada?

Juhtiva looma otsene eeskuju on nakkav. Foto: Mark Antonius Puhkan

Loomade oma pedagoogilistest põhimõtetest, milleks on vermimine – õpilase tähelepanu suunamine eelkõige õpetajale –; katse ja eksituse laiendatud meetod, kus provotseeritakse õpilasi sooritama ka ohtlikke ja vastunäidustatud tegevusi, ilma et nad saaksid kannatada; sihipärane keelamine, kus on selge, mida nimelt ja mis vormis keelatakse, ja matkimine – sotsiaalne imitatsioon – on ehk levinuim, kõige mitmekesisem ning tähtsaim viimane.

Matkimine on eelkõige noortel loomadel, aga paljudel liikidel ka hilisemas elus väga oluline eelkõige sotsiaalse käitumise aspektina. Sotsiaalsetel liikidel on üldjuhul ka kindlad signaalid, mis otseselt tähendavad: tee nagu mina, järgne mulle. Enamasti on selliseks märgiks lihtsalt grupi juhi kindel tegevus. Antiloopide või mägikitsede karjale piisab sellest, kui juhtiv loom hakkab järsku kindlas suunas jooksma, terve kari järgneb talle viivituseta. Tavaliselt annab juhtiv loom siiski ka kindla, näiteks häälmärguande, mis mobiliseerib karja momentaanselt ja resoluutselt juhti matkima ehk talle järgnema.

Paljudel liikidel on piisavaks märguandeks ka see, kui juhtiv sokk annab korralduse «jookske» vaid pealiigutusega, jäädes ise paigale ja järgnedes karjale hiljem. Enamasti järgitakse aga ikkagi juhtiva looma otsest eeskuju.