JUHTKIRI ⟩ Toimingupiirang on meie oma terasest Damoklese mõõk

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Toimingupiirangu nõue on liialt ebamäärane.
• Uurimismenetlused ei jõua tihti kuhugi välja.
• Kodanikud peavad õigusriigis seadustest aru saama.

Õigusriigis võiks aus inimene õhtul rahulikult magama heita, ilma et ta peaks kartma, et ta päeva jooksul tahtmatult ja enese teadmata kuritegu pole toime pannud. Paraku ei saa paljud selles siiski päris kindlad olla.

Vana-Kreeka pärimuse kohaselt laskis Sürakuusa valitseja Dionysios oma kõrgel ametnikul Damoklesel koosolekute ajal istuda istmel, mille kohal rippus hobusejõhvi otsa kinnitatud mõõk. Sellest on tekkinud väljend, mis tähistab elamist pidevalt ähvardava ohu tingimustes.

Ka Eestis on olemas meie oma Damoklese mõõk, mis senise kogemuse põhjal kipub rippuma ebaproportsionaalselt sageli kohaliku omavalitsuse ametnike ja arstide tooli kohal. See mõõk on korruptsioonivastases seaduse toimingupiirangu nõue, mille järgi ametiisik ei tohi teha toimingut või vastu võtta otsust, kui see kuidagi puudutab teda või temaga seotud isikut ja võib olla tema või selle isiku huvides.

Tänases lehes on ülevaade toimingupiirangu rikkumise kahtlustusega alustatud uurimismenetlustest ja mis nendest välja on tulnud (või ei ole tulnud). Üks kõige kurikuulsamaid kaasusi on Kajar Lemberi oma, mis kestab juba kaheksa aastat. Teda süüdistatakse selles, et ta võttis vastu tasuta 8-eurose juukselõikuse, millega väidetavalt püüti teda mõjutada langetama otsust ühe trepikoja remondi osas.

Häda on selles, et toimingupiirangu rikkumise säte on jäetud täpselt määratlemata, mistõttu inimesed ei pruugi aru saada, millistel juhtudel võib nende tegevuses olla kuriteokoosseis. Näiteks Keit Pentus-Rosimannuse puhul tekkis kahtlus, et suheldes oma alluvatega Euroopa Kontrollikoja Eesti liikme määramise dokumentatsiooni asjus, võis ta nõuet rikkuda, kuna ta ise kandideeris sellele kohale.

Toimingupiirangu õigusnormi puudustele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba viis aastat tagasi, kuid selle määratlust ei ole siiani täpsemaks muudetud. See ei ole õigusriigile kohane.

Õigusriigi üks tähtsaid põhimõtteid on, et seadusnormid peavad olema määratletud täpselt, nii et kodanikud saavad selgelt aru, millised teod on karistatavad. Teine tähtis põhimõte on see, et inimene peab keelatud toimingut tehes teadma, et see on keelatud. Kumbki nõue pole toimingupiirangu osas täidetud. Neile puudustele juhtis õiguskantsler tähelepanu juba viis aastat tagasi, kuid toimingupiirangu määratlust ei ole siiani täpsemaks muudetud.

Sisuliselt laseb riik kõigil inimestel, kelle töö nõuab rahaliste otsuste vastuvõtmist, kogu aeg töötada Damoklese mõõga all, teadmata, millal ja mille eest uurimisorganid tema vastu kriminaalasja algatavad. Tänases lehes on selles hulgaliselt hoiatavaid näiteid.

Nende juhtumite teine õõvastav tunnus on, et nad hävitavad hetkega inimese renomee ja jätavad ilma ametikohast. Millele järgneb pikk eeluurimine ja seejärel aastaid kestev raha ja tervist kurnav kohtuprotsess.

Põhimõtteliselt ei tohiks see nii olla. Eeluurimisel peaks olema mõistlik ajapiirang ja kui süüdistuseks alust ei leita, siis peaks olema võimalik juhtum lõpetada. Samuti peaks alusetult kahtlustatud ja süüdistatud inimesed saama kompensatsiooni tekitatud kahjude eest.

Selliseid reegleid aga ei ole ja seaduse ebamäärasus võimaldaks seda valikuliselt kasutada isegi poliitiliseks või isiklikuks kättemaksuks. Selline mõõk ei tohiks õigusriigis kellegi pea kohal rippuda.