Naisteühenduste Ümarlaud ⟩ Arvamus perekonnaseaduse muudatuste eelnõu kohta

Samasooliste abielu seadustamise tähistamiseks tehtud tort Saksamaal Foto: Tobias Schwarz

• Naisorganisatsioonide arvamust pole eelnõu koostamise käigus küsitud.
• Eelnõu avab tee surrogaatemadusele, mis on naistevastase vägivalla vorme.
• Seadusmuudatusega kaasnevad pikaajalised mõjud on läbi uurimata.

Postimees avaldab Eesti Naisteühenduste Ümarlaua (ENÜ) arvamuse perekonnaseaduse muudatuste kohta.

ENÜ on avatud ja demokraatlik naiste ühenduste koostöö vorm, mille sihiks on kujundada naiste ühised seisukohad olulistes ühiskonnaelu küsimustes ja dialoogis avaliku võimuga edendada osalusdemokraatiat ning naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

Täname võimaluse eest avaldada eelnõu kohta arvamust. Et eelnõu on väga mahukas ja seisukoha kujundamiseks antud aeg kaasamise head tava eiravalt liiga lühike, esitame alljärgnevalt Eesti Naisteühenduste Ümarlaua liikmesorganisatsioonide poolt 8. mail toimunud koosolekul läbi arutatud peamised seisukohad. Detailsemad tähelepanekud saadame hiljem.

ENÜ seisukohad on järgmised:

• Oleme vastu perekonnaseaduse jt seaduste muudatustele, mis seonduvad mehe ja naise vahelise abielu asendamisega lihtsalt kahe füüsilise isiku vahelise abieluga.

«Abieluvõrdsus» on eksitav mõiste – võrdselt saab kohelda ainult omavahel võrdseid isikuid ja gruppe. Mehe ja naise vahelisest loomulikust abielust saavad sündida lapsed. Samasoolise paari suhe on loomult viljatu, lapsi on neil võimalik saada vaid väliste sekkumiste abil.

Ainult abielu mehe ja naise vahel tagab rahva ja riigi jätkusuutlikkuse. Abielu samasooliste vahel tagab vaid enesekesksete soovide rahuldamise.

Riik ei saa ega peagi kõiki inimestevahelisi intiimsuhteid ja tundeid seadusega reguleerima.

Eesti jaoks on praeguste kriiside ajajärgul mehe ja naise vahelise abielu kui ühiskonna põhialuse traditsiooni säilitamine elulise tähtsusega. Iga alusväärtuse kui ühiskonna tugisamba äravõtmine võib pikemas perspektiivis tuua kaasa tagasipöördumatuid negatiivseid tulemusi.

Abielu on eelkõige oluline lastele turvalise kasvukeskkonna loomiseks. Igal lapsel on õigus emale ja isale, mitte lihtsalt kahele vanemale.

• Eelnõu mõjuhinnang on puudulik ja eksitav.

Seadusemuudatus, millega abielu sõlmitakse edaspidi kahe füüsilise isiku, mitte enam mehe ja naise vahel, on selge samm binaarse soosüsteemi tühistamise suunas, mis mõjutab kogu ühiskonda. Seletuskirja kohaselt on muudatuse sihtgrupiks vaid seksuaalvähemused, kuid tegelikult puudutab see kõiki Eestis elavaid mehi ja naisi. Seletuskirjas toodud mõjuhinnang jätab igasuguse tähelepanuta põhjapanevad sotsiaalkultuurilised muutused ühiskonnas, mida abielu mõiste muutmine endaga kaasa toob.

Samasooliste abielu on vaid esimene aste sooneutraalse ühiskonna poole. Selles ühiskonnas ei ole kaitstud ei naised ega mehed ega ka nende õigused. Me näeme kuidas maailmas naised kaotavad üha enam spordivõistlusi ja tööd, mida on varem antud naistele, lähevad nüüd meestele, kes identifitseerivad ennast naisena. Kui me kaotame ära perekonnaseadusest mõisted «naine» ja «mees», lükkame selle lumepalli veerema ka Eestis.

Kui praeguste muudatuste käigus asendatakse lapse sünniaktis sõna «isa» sõnadega «teine vanem», on ainult aja küsimus, millal ka sõna «ema» asemel hakatakse kasutama mõistet «esimene vanem» või «sünnitanud isik».

Seletuskirja mõjuhinnang keskendub lühinägelikult vaid mõjudele lühiajalises perspektiivis. Sooneutraalse ühiskonna pikaajalised soovimatud mõjud on läbi kaalumata.

Eelnõu koostamisel on seletuskirja kohaselt konsulteeritud LGBT ühingu ja transinimeste ühinguga, kes on sotsiaalministeeriumi partnerid, kuid samas on täiesti jäetud analüüsimata seaduse mõjud meestele ja naistele, mida nõuab soolise võrdõiguslikkuse seadus. Naisorganisatsioonide arvamust pole sotsiaalministeerium vajalikuks pidanud eelnõu koostamise käigus küsida.

Muudatused on meie hinnangul potentsiaalselt kahjulikud eelkõige naistele.

Põhjalikult on seletuskirjas räägitud lesbipaaride võimalustest saada lapsevanemateks, kuid geipaaride osas valitseb kõrvulukustav vaikus. On ilmselt vaid aja küsimus, et ka nende puhul hakatakse nõudma tasakaalu, meespaaridele eeliste andmist lapsendamisel ja ärilise surrogaatemaduse seadustamist. Nagu näeme paljude teiste riikide kogemustest, kus samasooliste abielud on lubatud, on kõikjal kasvanud surve ärilise surrogaatemaduse seadustamiseks. Üha laialdasemaks muutub praktika, kus ühelt naiselt ostetakse munarakk, teiselt lapse kandmise ja sünnitamise «teenus» ja kaks meest ongi saanud «uhketeks lapsevanemateks».

Äriline surrogaatemadus, mis tähendab naise täielikku taandamist sünnitusmasinaks, on meie hinnangul selgelt naiste ekspluateerimise ja naistevastase vägivalla vorm, sisuliselt inimkaubandus. Iga seadusemuudatus, mis selle levikut soodustab, on meie hinnangul lubamatu.

Mõiste «abieluvõrdsus» kasutamine eelnõu seletuskirjas ja avalikus kommunikatsioonis on demagoogiline. Eelnõu ei kaota tegelikult väga paljusid piiranguid, mis takistavad ka edaspidi inimestel, kes üksteist armastavad, omavahel abielu sõlmida. Näiteks jäävad kehtima piirangud omavahel abielu sõlmijate arvu, vanuse, omavahelise sugulussuhte kohta. Eelnõu võrdsustab vaid hetero- ja homoseksuaalsete inimeste õigused, seetõttu ei saa rääkida tõsimeeli abieluvõrdsusest.

• Põhjapanevate muudatuste tegemine perekonnaseaduses eeldab kogu ühiskonna kaasamist.

Selliseid otsuseid ja seadusemuudatusi, nagu praegune valitsus on kavandanud, ei tehta demokraatlikus ühiskonnas mõne nädalaga. Puudub piisav põhjendatus ning mõjuanalüüs niivõrd suuremahuliste muudatuste kiirkorras sisseviimiseks. Muudatuse tegemine jõumeetodil, mille on valinud praegune valitsus, lõhestab ühiskonda ja vähendab seeläbi ka meie kaitsevõimet. See on eriti ohtlik praeguses turbulentses rahvusvahelises olukorras, kus rahvas peaks olema eriti ühtehoidev.

Kui koalitsioon soovib abielu mõistet muutvate seadusemuudatustega edasi minna, tuleks seda teha läbi rahvahääletuse, nii et kõik inimesed saaksid oma tegelikku seisukohta väljendada. Samalaadsed referendumid on toimunud paljudes riikides, Eesti ei oleks siin kuidagi erandlik. Kui enamus rahvast referendumil otsustab, et Eestile sobib sooneutraalne ühiskond koos kõigi kaasnevate ühiskondlike probleemidega, siis saab Riigikogu selle ka seadustada. Praegu puudub koalitsioonil rahva mandaat, et sellist otsust vastu võtta.

Eesti Naisteühenduste Ümarlaua võrgustiku nimel palume valitsusel seaduseelnõud mitte heaks kiita ja seda mitte saata Riigikogule vastuvõtmiseks.

Lugupidamisega

Harda Roosna, ENÜ eesistuja
Eha Reitelmann, ENÜ peasekretär

9.05.2023

Ülalesitatud teksti arutasid ENÜ võrgustiku liikmete volitatud esindajad 8. mail toimunud veebikoosolekul, kus oli esindatud 23 liikmesorganisatsiooni. Oma kirjaliku seisukoha saatsid seitsme organisatsiooni esindajad. Kirjas esitatud seisukohti toetavad kokku 26 organisatsiooni esindajad, kolm on erapooletud ja vastu on üks (Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit).

Oma arvamust pole avaldanud üheksa organisatsiooni (Eesti Maanaiste Ühendus, EMÜ Saare Naised, MTÜ Eesti Naistoimetajad, Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon, Harjumaa Naisteühenduste Ümarlaud, Jõgeva Maanaiste Ühendus, Kiili Naisselts, Rahvusvähemuste Naisteklubi Vega).

ENÜ võrgustik tegutseb alates 2003. aastast, ENÜ koostööleppega on 2023. aasta alguseks liitunud 38 organisatsiooni. ENÜ liikmeteks on sellised üleriigilise liikmeskonnaga organisatsioonid nagu Eesti Naiste Varjupaikade Liit, Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit, Eesti Lasteaeadnike Liit, MTÜ Eesti Naistoimetajad. Liikmete hulka kuuluvad ka 12 maakonnas seltsingutena tegutsevad naisteühenduste ümarlauad. Maakondlikesse ümarlaudadesse on ühinenud väiksemad kohalikud MTÜd ja seltsingud.