JUHTKIRI ⟩ Riigikogu peab jõudma kompromissile

Opositsioonierakonnad korraldavad riigikogus obstruktsiooni. Foto: Madis Veltman

• Teoreetiliselt võib obstruktsioon kesta kümme kuud.
• Rahvas ootab riigikogult mõistlikku kompromissi.
• Demokraatia toimibki kompromisside kaudu.

Obstruktsiooni, kus riigikogu vähemus takistab enamuse tööd ega lase viimasel oma seadusandlikke plaane ellu viia, võib naeruvääristada ja tihti see näebki üpris jabur välja, ent seegi kuulub demokraatia juurde. See aitab opositsioonil takistada enamuse teerulli.

Opositsioon on esitanud alates esmaspäevast arupärimisi ja eelnõusid ega ole lasknud riigikogu istungi päevakorda kinnitada. Opositsiooni tegevust ei ole aga päevakorda kinnitamata võimalik peatada. Teoreetiliselt võib see kõik kesta veel tervelt kümme kuud. Kui opositsioon seni riigikogu tööd takistab, siis pole võimalik järgmise aasta 1. märtsiks vastu võtta riigieelarvet ja president peab välja kuulutama erakorralised valimised.

Nii ongi koalitsioon suutnud selle kõige peale vaid tühje sõnu pilduda ja mitu korda riigikogu vanematekogu kokku kutsuda.

Valitsusliidu esindajate jutt põhiseaduslikust kriisist on pehmelt öeldes enneaegne, otsesõnu aga lihtsalt demagoogia, millest kumab läbi nördimus, et oma plaanide läbisurumine ei kulgegi nii ladusalt, kui kohe pärast valimisi tundus. Nad pole aru saanud, et valimiste võitja ei saa demokraatlikus riigis teha päris kõike seda, mida tahab.

Opositsioonil on ju tegelikult ka päris hea õigustus olemas. Valitsusliit suutis kokku leppida ja tuua riigikokku seadusemuudatuste paketi, mille kohta ei saa ükski kolmest koalitsioonierakonnast väita, nagu nad oleks just seda enne valimisi lubanud: vaid mõne kuu eest kehtestatud peretoetuste kärpimise, tulu- ja käibemaksu tõusu ning automaksu sisseseadmise komplekti, pluss kirsiks tordile veel abielu definitsiooni muutmise. Sageli olid nad neil teemadel enne valimisi lihtsalt vait, nii mõnegi kohta aga lubasid kokku midagi hoopis muud. See aga annab alust küsida, kas neil on selleks üldse rahva mandaat.

Konstruktiivsuse näitamiseks peaks opositsioon tulema omalt poolt välja ettepanekuga, kuidas olukord lahendada, millised seadusemuudatused ja millises vormis oleks talle vastuvõetavad.

Nagu Norstati poolt Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel korraldatavad iganädalased avaliku arvamuse küsitlused näitavad, on valitsusliit pärast koalitsioonilepingu sõlmimist kiiresti populaarsust kaotanud ja opositsioon seda sama jõudsalt juurde võitnud. See näitab, et ka suur osa valimistel oma hääle koalitsioonierakondadele andnud inimesi pole sellise poliitikaga rahul. Nii võib opositsioon öelda, et avalik arvamus on tema seljataga ja obstruktsioon on igati legitiimne tegevus. See on tugev argument.

Rahva tugi ei pruugi siiski lõputult püsida. Konstruktiivsuse näitamiseks peaks opositsioon tulema omalt poolt välja ettepanekuga, kuidas olukord lahendada, millised seadusemuudatused ja millises vormis oleks talle vastuvõetavad. See annaks aluse kompromissi saavutamiseks. Seni pole me opositsiooni ühtset seisukohta kuulnud. Valitsust juhtiv Reformierakond on aga kinnitanud, et kompromissidele ei lähe.

Rahvas ilmselt ootab riigikogult mõistlikku kompromissi. Demokraatia toimibki kompromisside kaudu, mitte teerulli ja obstruktsiooni tõmbumise ja tõukumise abil. Kui kompromissi ei tule, hakkab varem või hiljem aina teravamaks muutuma küsimus, mille eest nad seal riigikogus õieti palka saavad. Õigustatult, sest demokraatia ju ei toimi.