Kannatab ka Ukraina, kes ootab välisriikidelt mitte ainult relvastust, vaid muudki abi. Kohtades, kus igapäevane taristu on puruks pommitatud, saavad inimesed mõnikord hakkama üksnes humanitaarabile toetudes. Kriminaalmenetlus Slava Ukraini suhtes vaid tugevdab stereotüüpe Ukrainas levivast korruptsioonist.
Teisipäevases intervjuus Postimehele kutsus Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk jätkuvalt Ukraina heaks annetama. «Minu soovitus on, et annetage ikka, sest Ukraina jätkuvalt sõdib, teeb seda kogu vaba maailma eest. Annetage organisatsioonidele, kes on juba pikalt ennast tõestanud; neile, kes teevad asju läbipaistvalt,» ütles ta.
Läbipaistvus ongi siin võtmesõna. On selge, et nii Eesti kui ka Ukraina pool peavad uurimist teostama põhjalikult, andmaks inimestele vastuseid, kuhu nende raha on läinud. Usalduse
kaotamine on lihtne, aga selle taastamine väga raske. Johanna-Maria Lehtme peaks aga tõsiselt kaaluma uurimise ajaks Slava Ukraini juhtimisest eemaldumist. (Pärast juhtkirja avaldamist kutsus Slava Ukraini nõukogu Lehtme uurimise ajaks juhatusest tagasi.)
Pole ka kahtlust, et kogu juhtum heidab varju erakonnale Eesti 200, kelle ridades Lehtme riigikokku valiti. Erakond on enda distantseerumist Slava Ukraini juhtumist seni naeruväärselt põhjendanud, kuid kardetavasti enam nii jätkata ei saa. Kõik saavad ju aru, et Lehtme valiti riigikokku just oma abistamistöö tõttu.
Prokuratuuri ja ajakirjanduse uurimistööd Slava Ukraini suhtes ei tohi võtta pahatahtlikkusena, sest tegelikult võidavad avalikust asjaajamisest nii annetajad, Ukraina kui ka Eesti avalikkus. Seega tuleb Slava Ukraini segaduste uurimist vaid toetada ja julgustada.