Juhtkiri ⟩ Kriminaalmenetlus MTÜ Slava Ukraini vastu peab tooma selguse majja rahaasjades

Tänukirjad MTÜ Slava Ukrainile. Foto: Taavi Sepp

• Riigiprokuratuur alustas MTÜ Slava Ukraini suhtes kriminaalmenetlust. Asja uurib ka Ukraina pool.
• MTÜ Slava Ukraini käitumine võib olla andnud tagasipöördumatu löögi usaldusele annetada Ukrainale.
• Juhtum heidab varju ka erakonnale Eesti 200, kelle ridades Johanna-Maria Lehtme riigikokku valiti.

MTÜ Slava Ukraini suhtes alustatud kriminaalmenetlus näitab ajakirjanduse tugevust, pannes samas löögi alla ukrainlaste abistamise ja sellega ka Ukraina enda.

Teisipäeval teatas riigiprokuratuur, et alustas MTÜ Slava Ukraini suhtes kriminaalmenetlust, et uurida Ukraina heaks kogutud raha kasutamist. Süüdistusi uurib ka Ukraina pool. Siin tuleb kohe öelda, et kriminaalmenetluse alustamine ei tähenda kellegi süüdi olemist. Eestis kehtib süütuse presumptsioon.

Ent samas pole Slava Ukraini ja selle juht Johanna-Maria Lehtme just hiilanud parima suhtlusega. Ajakirjandus on korduvalt viidanud segasele asjaajamisele, suletusele ja vastuolulistele sõnumitele Slava Ukraini poolt. Suurt osa kriminaalmenetluse alustamisel mängib ka ajakirjanduse paljastatu – ajakirjanduse rollile on viidanud nii prokuratuur ise kui ka näiteks Slava Ukraini nõukogu esimees Kristo Tohver. Nii ongi prokuratuur peale esialgset teadet, et Slava Ukraini vastu kriminaalmenetlust ei alustata, nüüd selleni jõudnud.

Oluline on mõista, et tegemist ei ole mingisuguse kommunikatsiooniharjutusega, vaid jutt käib rahast, mida Eesti inimesed on oma teenitud sissetulekust andnud Ukrainale heas usus. Siin on MTÜ Slava Ukraini käitumine andnud võib-olla tagasipöördumatu löögi usaldusele annetada oma raha Ukraina heaks. Ei kannata mitte üksnes Slava Ukraini, vaid ka teised Ukrainat abistavad organisatsioonid, kelle asjaajamine on korras olnud ja kes suudavad seega täpselt kindlaks teha, kellele nende kogutud raha on läinud.

Ei kannata mitte üksnes Slava Ukraini, vaid ka teised Ukrainat abistavad organisatsioonid, kelle asjaajamine on korras olnud ja kes suudavad seega täpselt kindlaks teha, kellele nende kogutud raha on läinud.

Kannatab ka Ukraina, kes ootab välisriikidelt mitte ainult relvastust, vaid muudki abi. Kohtades, kus igapäevane taristu on puruks pommitatud, saavad inimesed mõnikord hakkama üksnes humanitaarabile toetudes. Kriminaalmenetlus Slava Ukraini suhtes vaid tugevdab stereotüüpe Ukrainas levivast korruptsioonist.

Teisipäevases intervjuus Postimehele kutsus Eesti suursaadik Ukrainas Kaimo Kuusk jätkuvalt Ukraina heaks annetama. «Minu soovitus on, et annetage ikka, sest Ukraina jätkuvalt sõdib, teeb seda kogu vaba maailma eest. Annetage organisatsioonidele, kes on juba pikalt ennast tõestanud; neile, kes teevad asju läbipaistvalt,» ütles ta.

Läbipaistvus ongi siin võtmesõna. On selge, et nii Eesti kui ka Ukraina pool peavad uurimist teostama põhjalikult, andmaks inimestele vastuseid, kuhu nende raha on läinud. Usalduse

kaotamine on lihtne, aga selle taastamine väga raske. Johanna-Maria Lehtme peaks aga tõsiselt kaaluma uurimise ajaks Slava Ukraini juhtimisest eemaldumist. (Pärast juhtkirja avaldamist kutsus Slava Ukraini nõukogu Lehtme uurimise ajaks juhatusest tagasi.)

Pole ka kahtlust, et kogu juhtum heidab varju erakonnale Eesti 200, kelle ridades Lehtme riigikokku valiti. Erakond on enda distantseerumist Slava Ukraini juhtumist seni naeruväärselt põhjendanud, kuid kardetavasti enam nii jätkata ei saa. Kõik saavad ju aru, et Lehtme valiti riigikokku just oma abistamistöö tõttu.

Prokuratuuri ja ajakirjanduse uurimistööd Slava Ukraini suhtes ei tohi võtta pahatahtlikkusena, sest tegelikult võidavad avalikust asjaajamisest nii annetajad, Ukraina kui ka Eesti avalikkus. Seega tuleb Slava Ukraini segaduste uurimist vaid toetada ja julgustada.