Indrek Neivelt ⟩ Puudujääk tuleb majanduslangusest, mitte lastetoetusest

Hoiupõrsas ja mündid. Foto: Urmas Luik

Mind hakkas huvitama, mis on meie eelarvega poole aastaga juhtunud. Miks on 1,2 miljardi euro suurune defitsiit muutunud 1,7-miljardiliseks? Uurisin tabeleid ja kogusin tsitaate kahest dokumendist: peaministri kõnest, kui ta andis sügisel üle 2023. aasta riigieelarve projekti, ja rahandusministeeriumi kevadprognoosist tänavu kevadel, kirjutab ettevõtja Indrek Neivelt.

Sügisel peaministri arvates eelarvega probleeme ei olnud. Prognoosi järgi kasvas eelarve tulu 16% ja kulu 18%.

«Mida ma väga tahan rõhutada, on see, et teile üle antud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu on koostatud vastutustundlikult. Me oleme astunud samme riigi rahanduse usaldusväärsuse taastamisel. Eelarvepuudujääk, mille pärandas meile üle-eelmine rahuaja valitsus, on jõudsalt vähenenud. Uuel aastal on eelarve struktuurne puudujääk 2,6%, see on 0,8 protsendipunkti väiksem, kui eelmise aasta riigi eelarvestrateegias ette nägime. Paranev eelarvedistsipliin on finantspüssirohi, mida võib meil vaja minna, kui asjad peaksid arenema oodatust negatiivsemas suunas,» ütles peaminister 29. septembril 2022, andes riigikogule üle 2023. aasta riigieelarve, mille kulud olid tuludest 1,2 miljardi euro võrra suuremad.