TEET KORSTEN ⟩ 9. maid võiks Eestis nimetada sisekaemuse pühaks

9MAY2021 9.mai II maailmasõja lõpu tähistamine Pronkssõdur juures. Foto autor Raul Mee FOTO: Raul Mee Foto: Raul Mee

Me ei pea 9. mai kultuse jüngreid vihkama, aga tolereerima neid samuti ei pea, leiab ajakirjanik Teet Korsten.

Kummalisel kombel oli hiljuti taasühinenud Saksamaa esimene välisriik, kuhu okupeeritud Eestist ammusel 1991. aasta kevadel pääsesin. Tegu oli Jõhvi luterliku koguduse noorte külaskäiguga Saksa sõpruskoguduse juurde, mis asub vahetult Hamburgi läheduses Norderstedtis, mis pole kaugel Hamburgist.

Meid võttis vastu ja meiega tegeles enim koguduse abiõpetaja Christine Tegtmeyer. Tema koostatud programm meile oli kõnekas. See näitas, mida – keskmisest palju haritum! - sakslane eestlastest ja Eestist tol ajaloohetkel arvas. Sellest, et meid veeti vaatama purjelaeva «Krusenstern» Hamburgi sadamas, mis kuulus NSV Liidule, aga on trofeena Saksamaalt saadud, võis veel kuidagi aru saada - kannab ju laev eestimaalase nime ja kõneleb oma ajalooga ka meist.

Aga see, et meid taheti viia mingit natside koonduslaagrit vaatama, oli minu jaoks liiast. Keeldusin sellest ägedalt ja minu järel teised noored. Praegu võib minu reaktsioon tunduda aja ja koha distantsilt arusaamatu, aga okupeeritud Eestis elanud inimesed mäletavad nõukogude propagandat. See kujutas natside kuritegusid eriti võikana – need muidugi olidki seda, aga…