Juhtkiri ⟩ Euroopa päev olgu vaade tulevikku

Päeva karikatuur, 9. mai. Foto: Urmas Nemvalts

• Eestile on 9. mai olnud alati kahetise tähendusega.
• Põhimõtteliselt saame ise anda 9. maile sisu.

Tänane Euroopa päev peab vaatama pigem ettepoole ja vähem tahapoole, ehkki me ei tohi unustada ka oma minevikku.

9. mail 1950 tuli toonane Prantsuse välisminister Robert Schuman välja plaaniga ühendada seniste rivaalide Saksamaa ja Prantsusmaa söe- ja terasetootmine eesmärgiga muuta sõda kahe riigi vahel võimatuks. Selle algatusega ühinesid ka teised riigid ning sealtpeale on 9. mai sümboliseerinud sõja võimatust Euroopa riikide vahel ja Euroopa integratsioon on tähendanud rahu edendamist.

Aga me peame vaatama tõele näkku. 9. mail 2023 pole Euroopas rahu ja Euroopa Liit kui rahuprojekt valmistub tootma Ukrainale miljonit mürsku. Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on andnud Ukrainale hulgaliselt relvaabi ning annavad veel. See ei viita rahu võimalikkusele Euroopas, vähemalt mitte sel teel, nagu seda nägi Schuman. Seega on muutunud Euroopa päeva tähendus ja Euroopa Liidul pole praeguse Ukraina sõja valguses enam tagasiteed kunagise rahuprojekti juurde. Euroopa Liidul on palju veel teha, aga pööre on juba aset leidnud. Kui tahad rahu, valmistu sõjaks, ütlesid roomlased.

Eestile on 9. mai olnud alati kahetise tähendusega: ühelt poolt on eestivenelased tähistanud pronkssõduri juures Tallinnas ja mujalgi Venemaa võidupäeva, teisalt on Tallinna kesklinn ja ka ülejäänud Eesti pidutsenud Euroopa päeva rütmis. Kumbki ei sobi täielikult kokku Eesti enda ajalookogemusega – 9. mai 1945 ei andnud Eestile põhjust rõõmustamiseks, sest 1944. aasta sügisel oli jätkunud Nõukogude okupatsioon, ning 9. mail 1950 oli Eesti okupeeritud ega saanud nautida algava Euroopa integratsiooni vilju.

Loeb see, kuidas eurooplased vaatavad tulevikku, kuhu kuulub ka Euroopasse lõimunud Ukraina. Sest võitlevad ju ukrainlased nende samade väärtuste nimel, mida Euroopa päeval rõhutatakse: demokraatlikud vabadused, solidaarsus, üksteise austamine ja austus inimelu vastu.

Siiski võib viimastel aastatel märgata, et 9. mai on pronkssõduri juures möödunud rahulikult. Ka Venemaa ise on Ukraina sõja tõttu vähendanud 9. mai pidustusi ning Venemaa presidendile Vladimir Putinile pole Ukraina sündmused andnud kuidagi põhjust võitu tähistada. Tõsi, Venemaa kavatseb korraldada vastu Narvat Ivangorodis võidupäeva kontserdi, kuid vaevalt suudab see väärata 9. mai kui Venemaa võidupäeva tähtsuse vähenemise trendi Eestis.

Jääbki Euroopa päev, millest inimesed on tegelikult aktiivselt osa võtnud, kuid küsimus on, kas nad teadvustavad selle päeva esialgset tähendust. Aga võibolla polegi see nii oluline. Pigem loeb see, kuidas eurooplased vaatavad tulevikku, kuhu kuulub ka Euroopasse lõimunud Ukraina. Sest võitlevad ju ukrainlased nende samade väärtuste nimel, mida Euroopa päeval rõhutatakse: demokraatlikud vabadused, solidaarsus, üksteise austamine ja austus inimelu vastu. Need võivad tunduda iseenesestmõistetavad, aga kui meenutada Butšat, Izjumi või Mariupolit, siis saab selgeks, et asi on iseenesestmõistetavusest kaugel.

Vaba Ukraina on Euroopa tulevik. Niisamuti nagu vaba Eesti. See on põhjus, miks tulla Euroopa päeval kokku ja pidutseda. Põhimõtteliselt saame ise anda 9. maile sisu, mitte oodata ülevalt mingisuguseid instruktsioone. Ning on ka selge, et mida rohkem me kõneleme 9. mail Euroopast, seda vähem meenutame Venemaa võidupäeva.