Kristina Herodes ⟩ Pomm ja rakett, hurraa! «Me veel näitame neile ukrainlastele!»

Purustused, surm ja traagika, mida külvavad venelaste pommid ja raketid. Kas tõesti leidub maailmas inimesi, kelle meelest on jõhker agressioon ja massimõrv äge? Foto: Shutterstock

Soe päikeseline pärastlõuna Türgi hotelli basseini veerel. Rahvahulk koguneb lõbusates võistlusmängudes mõõtu võtma. «Nüüd pange oma tiimidele nimed,» õhutab heatujuline õhtujuht. «Pange midagi ägedat!»

Hetk vaikust. Ja siis lajatab üks tiim: «Pomm!» 

«Rakett!» vastab teine. 

Olen nii rabatud, et mineraalvesi jääb kurku kinni.

Vestlus käib vene keeles ja sedavõrd valjusti, et mitte kellelgi pole võimalik kõrvale jääda. Tõstan pilgu nägemaks, kes need inimesed on. Venemaalt puhkama tulnud seltskonda kuuluvad kõhukad härrad, ehetega üle külvatud ja Chaneli päikeseprillidega daamid, hulk eri vanuses lapsi. Kõigil on lõbu laialt. Silma järgi kolme-nelja-aastane poisike hüppab üles-alla, viibutab rusikat ja kilkab süüdimatu rõõmuga: «Me veel näitame neile ukrainlastele!» Ümbritsevatelt teenib see heakskiitvaid noogutusi ja naeru.

Idülliline basseiniäär Türgi hotellis. Kas eemal olles on tõesti võimalik ennast veenda, et venelaste heidetud pommid ja raketid on midagi lõbusat? Foto: Shutterstock

Kõik eelkirjeldatu leiab aset lõõskava päikese all idüllilises kuurordis, kuid see ei muuda asja! Pomm jääb pommiks ja rakett raketiks. Neil kahel surmakülvajal pole mingisugust positiivsena käsitletavat teist tähendust. Reaalses maailmas pole mängupomme, mängurakette ega mängusurnuid mänguhaudades.

Kuid siinsed täiskasvanud ei tundu seda uskuvat. Kas neile on reaalsus üldse kohale jõudnud? Või aktsepteerivad nad mistahes kõverpeeglipropagandat, mida neile söödetakse?

Inimesed otse mu kõrval noogutavad tunnustavalt ja naeravad. Mõni lausa plaksutab. Isegi õhtujuht ei lisa ainsatki korrale kutsuvat repliiki. Kas need inimesed ei anna endale aru, mida külvavad pommid ja raketid? Kuidas süütute inimeste tapmisest saab otsekohe lõbus meelelahutus vaid sel põhjusel, et nende elupaik asub juhuslikult sealpool Ukraina ja Venemaa vahelist piiri?

Purustused, surm ja traagika, mida külvavad venelaste pommid ja raketid Foto: Shutterstock

Türgi on vaatlusandmetele tuginedes endiselt riik, mis võtab Venemaa kodanikke avasüli vastu. Ja hulk inimesi, rindejoonest piisavalt kaugel, tundub siiani arvavat, et see pommide ja rakettidega surma külvamine on üks suur arvutimäng. Pabahh! Minu võit. Mis siis, et elud läksid, meil on mitu elu veel. Küll on ikka äge!

Kui ma poleks ise selle stseeni tunnistajaks olnud, ei suudaks ma seda uskuda. Ükski terve mõistusega empaatiline inimene ei saa isegi võimalikuks pidada, et selline ignorantsus ja ajupestus saab olemas olla. Aga saab. Pommid ja raketid on toredad võimumärgid, millest ei raatsita loobuda isegi perega puhkusereisile sõites. Paneb ahastama.