AVALIK PÖÖRDUMINE ⟩ Naisteühendused: valitsus on alustanud sõda oma riigi lastega perede vastu

Foto loo juures illustreeriv Foto: Anne Põder

Teeme riigikogule ettepaneku valitsuse esitatud eelnõud mitte vastu võtta, kutsub Eesti Naisteühenduste Ümarlaud üles oma avalikus pöördumises.

Me oleme olukorras, kus praegune valitsus on alustanud sõda, sõda oma riigi lastega perede vastu.

Kiirkorras valminud eelnõuga tahetakse muuta perehüvitiste seadust, mille praktiliselt samas koosseisus valitsus eelmisel sügisel riigikogule esitas ja mille poolt aasta lõpus, paar kuud enne järgmise riigikogu valimisi, hääletasid üksmeelselt kõik erakonnad.

Vaevalt mõned kuud kehtinud lasterikaste perede toetusi soovib uus valitsus olulisel määral, sadade eurode võrra, kärpida ajal, mil sündimus Eestis on langenud seniolematusse madalseisu.

Eesti Vabariigi põhiseadus ütleb, et lasterikkad pered on riigi erilise hoole all.

Uue valitsuse esimene parlamenti saadetud eelnõu vähendab suure hulga perede kindlustunnet.

Meie, ENÜ liikmesorganisatsioonide naiste jaoks on arusaamatu, et praegune valitsus käsitleb lasterikaste perede toetamist ülemäärase kuluna, mitte investeeringuna riigi ja rahva tulevikku.

Meie arvates on lubamatu, et ainult mõned kuud kehtinud seadus tühistatakse kiirkorras, ilma põhjaliku sisulise analüüsita. Selline samm õõnestab nii kodanike usaldust oma riigi vastu kui inimeste vaimset tervist. See näitab, et edaspidi ei saa kodanikud enam oma riigi peale kindlad olla.

Arusaamatuks jääb, miks räägitakse eelnõu seletuskirjas palju ühiskonna õiglustundest. Kui eelmisel aastal perehüvitiste tõusu menetlemise ajal oli palju juttu kõigi laste võrdse kohtlemise vajadusest, siis praeguse eelnõuga esimese ja teise lapse toetusi ju ei suurendata! Lasterikaste perede toetusi vähendades tegeletakse lihtsalt riigieelarve kulude kokkuhoiuga laste ja perede arvelt.

Elatisabi suurendamine 100 eurolt 200 eurole kuus ja selleks igal aastal eelarvesse lisanduv 5 miljonit eurot on kindlasti positiivne samm, kuid see ei korva neid kümneid miljoneid eurosid, mille võrra kogusummas väheneb perede toetus juhul, kui eelnõu vastu võetakse.

Kui riigieelarve tasakaalu ja ühiskonna õiglustunde nimel loobutakse lasterikka pere toetuse indekseerimisest, peab valitsus planeeritavate kärbete ja maksutõusude käigus loobuma ka kõrgemate riigiametnike palkade iga-aastasest indekseerimisest. See on ühiskonna õiglustundega rohkem kooskõlas kui kokkuhoid meie laste arvelt ning ühtlasi aitab täita auku riigieelarves.

Perehüvitiste suurust ja struktuuri võiks tulevikus muuta, kuid enne seda peaks Eesti riigil olema selge rahvastikustrateegia. Alustada tuleks sellest, et pere- ja rahvastikupoliitika oleks Vabariigi Valitsuse seaduses sõnaselgelt sätestatud mõne ministeeriumi vastustusalana.

Teeme riigikogule ettepaneku valitsuse esitatud eelnõud mitte vastu võtta.