JUHTKIRI ⟩ Ukraina vastupealetung annaks riigile enam võimalusi suuremat relvaabi saada

Foto: Postimees

• Ukraina vastupealetung peab olema edukas.
• Venemaa juhtkonnas võib valitseda segadus.
• 9. mai lähedusel võib olla oma osa.

Ukraina vastupealetungi edu lisaks lääneliitlaste otsustavust Ukrainale rohkem relvi anda ja kiirendaks sõja lõppu, avades nii tee rahule.

Intervjuus Postimehele ütleb Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak, et ukrainlaste edukas vastupealetung annaks lääneliitlastele julgust tarnida Ukrainale relvi, mis muudaksid sõja kulgu. «Meie partnerid näevad siis, et investeerimine meie relvastusse aitab kiirendada sõja lõppu. See murrab lõplikult meie partnerite ettevaatuse teatud relvasüsteemide andmisel. Ma pean silmas lennukeid F-16 ja kaugmaarakette,» sõnas Podoljak.

Muidugi võiks kohe küsida, miks lääs ei anna Podoljaki mainitud relvi kohe – see oleks ju lisatagatis oletatava vastupealetungi edule. Samas on Ukraina üle aasta kestnud vastupanu Venemaa kallaletungile pannud lääneriike ümber hindama enda kehtestatud punaseid jooni ja võib arvata, et Ukraina edu muudab lääneliitlased heldemaks ka hävituslennukite ja kaugmaarakettide suhtes. Lennukitest kõneles näiteks Soomes ka Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi.

Välised märgid paistavad Ukraina vastupealetungiks head, kui silmas pidada lõhesid Vene juhtkonnas. Kritiseeris ju Wagneri juht Jevgeni Prigožin hiljuti teravalt Venemaa sõjaväge ja ähvardas lahkuda Bahmutist. Nüüdseks on Prigožin küll lubanud Bahmutti jääda. Podoljaki sõnul on Prigožini kriitiline avaldus samas pigem sümboolne, sest Wagneri tegevus ei mõjuta kuidagi idarinnet. Ilmselt näitab segadust Venemaa juhtkonnas ka droonirünnak Kremlile, mida Moskva üritab Ukraina kaela määrida.

Samas on Ukraina üle aasta kestnud vastupanu Venemaa kallaletungile pannud lääneriike ümber hindama enda kehtestatud punaseid jooni ja võib arvata, et Ukraina edu muudab lääneliitlased heldemaks ka hävituslennukite ja kaugmaarakettide suhtes.

Sõjaliselt on pealetungija eelis olnud see, et tema valib rünnaku koha ja aja ning seda kaitsja ei tea. Samas on selge, et ka pealetungijal on peal oma piirangud – ta ei saa peale tungida igas kohas ja igal ajal, sest teda takistavad asjaolud, mille on seadnud vastase jõud, tema enda lahinguvalmidus ja üldine moraal. Pealetungijal peab olema ka rohkem vägesid kui kaitsjal. Hoobi andmise koht ja aeg tuleb valida hoolikalt ning kahtlemata on ukrainlased sattunud mõningase lääne ootussurve alla, sest vastupealetungist kõneldakse selgelt liiga palju. Pealetung ei õnnestu, kui see pole ootamatu. Samas ei maksa pealetungi teha kindlasti pealetungi enda pärast – see peab tooma oodatud läbimurde, mitte olema üksnes sümboolse tähendusega.

Oma osa võib vastupealetungi temaatikas olla ka 9. mail. Venemaa presidendile Vladimir Putinile on 9. mai olnud olulise tähendusega ja seega võib ta tahta selleks kuupäevaks midagi korraldada. Samamoodi võib olla ukrainlastel soov Putinile 9. mai kuidagi ära rikkuda. Samas on 9. mai liiga ennustatav kuupäev ja ilmselt on mõlemad pooled sellest teadlikud. Sõjaudus on raske kirjutada kindlas kõneviisis, ent kevad on tihti tähendanud sõjaajaloos igasuguste pealetungide algust. Konflikti aga külmutada ei või, sest, nagu ütleb Podoljak, annaks see vaid Venemaale võimaluse ressursse koondada ja viib Ukraina riigi väljasuremiseni. Vastupealetung oleks seega eeldus rahule, sest muul moel Ukraina rahuni ei jõua.