Alo Malt ⟩ Abieluvõrdsus kui julgeolekuoht

Alo Malt, eesti filoloog ja Eesti kodanik Foto: Erakogu

• Jõuga «abieluvõrdsuse» kehtestamine tekitab paljudes vaikset protesti ja lootusetust.

Postimees toob lugejani avaliku kirja, mis on 5. mail 2023 lähetatud Eesti Vabariigi peaminister Kaja Kallasele ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole.

Lugupeetud prouad ministrid!

Valisin kirja žanri, kuna nõnda on kohe, ilma pikema sissejuhatuseta võimalik asja juurde asuda. Ja «ajaaken» sel teemal kirjutamiseks tundub kuidagi ehmatavalt pisike olevat.

Olen oma naisega abielus alates 1994. aasta 27. augustist. See abielu sõlmiti mehe ja naise vahel. Meil on üks poeg ja kaks tütart.

Abielu mõiste moonutamisega sooneutraalseks muutuvad üleöö sooneutraalseks ka kõik varem sõlmitud abielud. Sellega võetakse meie (abi)elust midagi väga olulist ära. Võetakse ära meie enesemääratluse, meheks ja naiseks olemise üks aluseid. Mina ja minu abikaasa ei ole sellega nõus. Tajume, et riik sekkub jõuliselt, ülekohtuselt ja arrogantselt meie eraellu ning väärtussüsteemi, põhjustades meile hingevalu ja kannatusi. Tõenäoliselt pole me ainsad, kes niimoodi tunnevad.

abi|elu mehe ja naise (hrl. ametlikult registreeritud) perekondlik liit ning kooselu

(«Eesti keele seletav sõnaraamat»; Eesti Keele Sihtasutus; Tallinn, 2009)

Kas tõesti poleks otstarbekam ja valutum kasutada samasooliste partnerite puhul edasi mõistet «kooselu» või mõelda sellise suhte tähistamiseks välja mingi uudissõna? Sõnaloomet on eesti keeles varemgi edukalt kasutatud.

Etümoloogiasõnaraamat annab huvilistele aimu ka liitsõna «abielu» päritolust ja sisust läbi aegade. Oleks tõepoolest poliitiliselt väga isekas hakata rahva, riigi ja eelkõige perekonna jaoks nii olulise sõna tähendust vägivaldselt muutma.

Kuidas kavatseb riik kaitsta sooneutraalsuse eest nende abielu, kelle jaoks on see jätkuvalt mehe ja naise perekondlik liit?

Iga riigi kalleimaks varaks on tema kodanikud. Kui kodanikel läheb hästi, nad on õnnelikud, siis läheb ka riigil hästi. Ja vastupidi. Kõige hullem on see, kui kodanikke nõnda väheks jääb, et riigil kui niisugusel enam mõtet polegi. Jõuga nn abieluvõrdsuse kehtestamine tekitab väikses Eesti ühiskonnas paljudes inimestes vaikset protesti ja lootusetust, mida pole kellelgi tarvis. Kui see lootusetus kasvab totaalseks käegalöömiseks, siis näen mina oma meelsuse avaldamiseks ainsa järelejäänud võimalusena Eesti kodakondsusest loobumist.

Kavatsesin sel kevadel osaleda Kaitseliidu sõdurioskuste kursusel. Nüüd pole ma enam kindel, kas ma sellist riiki kaitsta tahan.

Rahusoovidega

Alo Malt,

eesti filoloog,
(Seotus asutusega asutuse nõudel välja jäetud. Toim.)