JUHTKIRI ⟩ Koalitsioon arendab uut poliitilist kultuuri

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Koalitsioon algatab seadusemuudatusi, milleks neile pole mandaati antud.
• Kobarseaduseelnõude läbisurumisel on mitmeid eetilisi puudusi.
• Valitsemisprogramm peaks olema kooskõlas ühiskonna ootustega.

Valitsuskõneluste ajal lubasid koalitsioonipartnerid, et toovad poliitilise kultuuri riigikokku tagasi. Tegelikult arendavad nad hoopis uut poliitilist kultuuri, mis on jupi maad veidram kui varasem.

Võidujoovastus on varemgi pannud päid ringi käima ja seda võiks peaminister Kaja Kallas veel mäletada. Valimisvõit tuli seegi kord ja oodatust suurem ning eduelamust sai Reformierakonna kõrval tunda ka Eesti 200. Ilmselt tekitas see mõlemale tunde ühiskonna suurest ja sügavast toetusest, mis tegelikult ei ole sümpaatia, vaid lihtsalt hirm EKRE valitsuse ees. Miks muidu e-hääletasid ka need, kes ammu oma eelistust valimistel polnud väljendanud.

Edu laineharjal otsustas koalitsioon küüniliselt ühiskonna peale vilistada ja algatada seadusemuudatusi, milleks valija neile üldse mandaati ei andnud. Tagajärjeks on toetuse kiire langus, millest ilmselt ei kavatseta hoolida. Pettus on seekord aga sedavõrd suur, et toetus ei pruugi taastuda. Eriti kui järgmised sammud võõrandumist veelgi süvendavad.

Tänases lehes on ülevaade valitsuse plaanidest esitada maksumuudatuste seaduspakett riigikogule järgmise nädala alguses, tõenäoliselt kobarseadusena. Kobarasse seotud seadusemuudatuste eelnõud ei ole iseenesest kuigi uus poliitiline kultuur. Neid on tehtud varemgi ja neid on õigustatult kritiseerinud niihästi õiguskantsler kui ka vabariigi presidendid.

Kobarseaduseelnõude puudus on selles, et ühe hääletusega seotakse mitu ja sisuliselt iseseisvat muudatust. Sellist praktikat on võrreldud omaaegsete Brežnevi pakikestega, kus inimene sunniti ihaldusväärse kauba saamiseks ostma ka mõttetut kraami. Kobareelnõudega võib olla isegi hullem, seal tuleb mõne olulise ja vajaliku seadusemuudatuse nimel alla neelata ka midagi sellist, mis tõsiselt vastu hakkab.

Võidujoovastuses otsustas koalitsioon algatada seadusemuudatusi, milleks valija neile üldse mandaati ei andnud. Pettus on seekord sedavõrd suur, et usaldus ei pruugi taastuda.

Veidrad on plaanid ka peretoetustega. Varasemate seaduste muutmine pole küll esmakordne, meenutatagu pensioniseadust. Et aga sama erakond mõnekuulise vahega keelab, käseb, poob ja laseb iseenda tehtud otsuseid, see on juba tõesti uus poliitiline kultuur.

Ja lõpuks ei saa mainimata jätta ka abielu mõiste muutmist, mille eelnõule ühiskonna kaasamiseks jättis valitsus sisuliselt ühe kevadise nädalavahetuse. Rääkimata sellest, et Reformierakond ei maininud abielu muutmise küsimust enne valimisi poole sõnagagi ja terve rida nende oma ministreid sellele südames vastu on.

Opositsioon on juba avaldanud arvamust, et sellises olukorras ei jää üle palju muud kui alustada obstruktsiooni. Selle vältimiseks võib aga valitsus üldse riigikogu arutelust loobuda ja võtta kogu paketi vastu seotuna usaldushääletusega. Kui just uue poliitilise kultuuri ilminguna ausameelsed koalitsioonisaadikud omaenese valitsust ei võta umbusaldada.

Midagi hullu ju ei juhtuks. Kaja Kallas saaks siis võimaluse valitsus uuesti kokku panna. Ja ehk on selleks hetkeks ka võidujoovastus veidi lahtunud ning uus valitsemisprogramm tuleks ühiskonna ootuste ja vajadustega rohkem kooskõlas.