Nädala nägu ⟩ Peaosas mängib kuningas Charles III

Kuningas Charles III. FOTO: Johan Elm Foto: Johan Elm

Ajal, mil saame olla tunnistajateks ülivõimsa taaskasutatava kosmoseraketi taevasse lennutamisele ning muretseme tehisintellekti võimsa mõju üle, tundub briti kuninga kroonimine üsna keskaegse maiguga rituaal, kirjutab ajakirjanik Betty Ester-Väljaots Londonist.

Charles III kroonimine on kulminatsiooniks nn kuninglikule nädalale, sest Eestis käis Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf. Ühe põlvkonna meestel on kauge sugulusside ning üks väga oluline erinevus. Rootsi kuningas on krooni kandnud kahekümnendatest eluaastatest, tema Briti «ametivend» aga saab sünniga määratud ametisse 75-aastaselt. Kuigi erinevates rollides, on need kuningad teinud läbi monarhia mõttes murrangulise aja. Ehkki kummagi riigi kuningal pole täidesaatvat võimu ning ainult esindusroll, siis on nende eluajal tulnud muudatus hoiakutesse, kus aadli privileegid olid iseenesestmõistetavad ning tuleviku nimel on püütud kuningakodade kulutusi koomale tõmmata.

Eriti praktilise kulutusena ei paista kroonimispidustused, mille maksumus esimeste andmete kohaselt ulatub 114 miljoni euroni. Elukalliduse tõusu käes vaevlevale Suurbritanniale muidugi parajalt suur summa, mille otstarbekust on lihtne rünnata. Igasuguste kärpimistega on muidugi see oht, et kui liiga hoogu sattuda, siis ei pruugi midagi järele jääda. Ja monarhia ning kuningriigi staatus on midagi sellist, millest Suurbritannia kohe kindlasti loobuda ei kavatse. Kunagise suurimpeeriumi järk-järguline kokkutõmbumine ja hiljutine Brexit teevad pideva mainekujunduse vajalikuks. Ja aegade jooksul on kuningriigi ja krooniga seonduv see, mis Suurbritannia puhul igal ajal «müüb». Liiga palju on investeeritud monarhiasse ja kuninglikku perekonda, olgu seal eesotsas siis parajasti kuningas või kuninganna.