VEIKO VIHURI ⟩ Kaheldav, kas abielu mõiste muutmine põhiseadust rikkumata on üldse võimalik

Teoloog Veiko Vihuri. Foto: Erakogu

• Abielu mõiste muutmine perekonnaseaduses võib olla põhiseadusega vastuolus.
• Abielu ja perekonna mõiste muutmine ei saa olla poliitiliseks mängukanniks.
• Praeguses julgeolekuolukorras ei tohi ühiskonda abielu muutmisega veelgi lõhestada.

Kui Kaja Kallas tahab olla kogu Eesti peaminister, peab ta hoo maha võtma, kirjutab EELK vaimulik Veiko Vihuri.

Koalitsiooni püüdlus muuta veel enne jaanipäeva abielu sooneutraalseks, sõnastades ümber perekonnaseaduse esimese paragrahvi, tähendab abielu institutsiooni radikaalset muutmist. Pole kindel, kas ilma rahvahääletuseta või põhiseaduse muutmiseta on seda üldse võimalik õiguspäraselt teha.

Mõisted «perekond», «abikaasad», «vanemad« ja «lapsed» on ühtse mõistesüsteemina käsitletud Eesti põhiseaduse 27. paragrahvis, mille kohaselt on perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena riigi kaitse all. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne aastast 2002 täpsustab, et siin peetakse silmas traditsioonilist abielu. Seega võib plaanitud perekonnaseaduse muutmine olla põhiseadusevastane.

Selliste otsustega ei rapsita

Igal juhul on tegemist tähtsuselt kogu ühiskonda puudutava otsusega, kus inimesed peaksid saama aega rahulikult asja üle järele mõelda, et hoomata selle sammu kõiki tagajärgi. Selle asemel aga näeme koalitsiooni arvestust, et praegu on neil võimalik suruda oma tahe läbi ilma sisulise aruteluta ja hoolimata vajadusest leida ühiskondlikult lõhestavas küsimuses võimalikult suur üksmeel.

Tulevasi meeleavaldusi ilmselt ignoreeritakse ja obstruktsiooni vältimiseks seotakse eelnõu arvatavasti usaldushääletusega, mis tähendab oma nägemuse elluviimist jõupositsioonilt. Demokraatia ideaalidega selline talitusviis kohe kindlasti kooskõlas ei ole.

Ühiskondlikud institutsioonide nagu abielu või perekonna muutmine ei saa olla mängukanniks mõne poliitilise jõu käes. Alles kaks ja pool aastat tagasi laitis Kaja Kallas opositsiooniliidrina maha tollase koalitsiooni plaanid, öeldes: «Ma ei ole kuulnud, et keegi seda [abielu] muuta tahaks. Seega on selle küsimuse rahvahääletusele panemine täiesti mõttetu, sest ma ei tea ühtegi poliitilist jõudu Eestis, kes sooviks seda määratlust muuta. Abielu institutsioon ei ole Eestis rünnaku all ja ei vaja põhiseaduslikku kaitset.»

Nüüd juhib Kallas ise – kui kasutada tema enda sõnu – rünnakut abielu institutsiooni vastu, ja pealegi olukorras, kus Reformierakond ei küsinud selleks valijatelt volitust. Tõsi, teised koalitsioonipartnerid küsisid, ent nende programmi toetas kokku alla veerandi valijatest.

Arvestades, et abieluteemaline rahvahääletus jäi toimumata ja ka valimiskampaanias seda teemat ei käsitletud, ei ole koalitsioonil moraalset õigust abieluküsimust jõuga otsustada. Neil puudub selleks sammuks rahva mandaat. Kui Kaja Kallas tahab olla kogu Eesti peaminister, peab ta hoo maha võtma.

Vastasel korral ähvardab ühiskonna radikaalne ümberkujundamine oponentide vaigistamise ja rahva lõhestamise hinnaga kasvada üle kestvaks vaenuks, mis ei tule eriti praeguses julgeolekuolukorras Eestile kuidagi kasuks.