Permakultuur kõlab eksootilise terminina, aga tegelikult pole see muud kui püsivalt arenev eluhoiak, mis ühendab ökoloogilist maailmamõistmist ja praktilist elukorraldust, mistõttu see peaks olema midagi loomulikku, mitte erilist, kirjutab permakultuuri viljeleja ja populariseerija Marian Nummert.

Permakultuur ütleb, et saavuta parim võimalik tulemus vähima pingutusega. Aineringluse vaatenurgast oleks loogiline komposteerida nii enese sitt kui ka toiduainete ülejääk lähimas võimalikus paigas nii, et see muutuks mullaelustiku kodupaigaks ja seeläbi tervisliku toidu alustalaks. Boonuseks seoks rohkem süsinikku, kui kulutaks, ja toetaks elurikkuse elumust.

Kommentaarid (1)
Copy