Kaarel Truu ⟩ Linnasüdamete hoidmine vajab paremat koostööd

Vaade Viljandi vanalinnale. Foto: Elmo Riig

Eesti kaheteistkümnest muinsuskaitsealast üheksa tähistavad sel aastal 50. sünnipäeva. Põhimõtteid, kuidas muinsuskaitsealasid hoida, on aja jooksul uuendatud vastavalt vajadusele ning ka 2019. aastal kehtima hakanud muinsuskaitseseadus sätestas uute kordade koostamise. Et muinsuskaitsealad oleksid elujõulised ja atraktiivsed ka tulevikus, saavad uued muinsuskaitsealade kaitsekorrad olema paindlikud, võimaldades kohaliku pärandi potentsiaali kogukonna arenguks maksimaalselt ära kasutada, kirjutab muinsuskaitseameti vanalinnade nõunik Kaarel Truu.

Enamik ajaloolistes linnasüdametes asuvatest muinsuskaitsealadest loodi 1973. aastal. Ajaloole tagasi vaadates võib 50 aastat kestnud muinsuskaitsealade projekti pidada õnnestunuks. Väärtused, mille kaitsmiseks need alad pool sajandit tagasi loodi, on alles.

Veelgi enam, nendele on lisandunud uusi väärtuslikke kihistusi ning kahtlemata leidub ka väärtuseid, mida me alles nüüd märgata või hinnata oskame. Sellisena saame esile tõsta näiteks 1950. aastate korterelamuid Paides või 1970.–80. aastatel valminud postmodernistlikke hooneid Kuressaares ja mitmeid teisi nooremaid hoonestusstruktuuri sobituvaid või arhitektuurselt väärtuslikke hooneid.