KARSTEN STAEHR ⟩ Eestil on vähe lootust jõuda ka järgmise 15 aastaga Euroopa jõukamate sekka

Eesti majandus õitses üleilmse finantskriisi eelsetel aastatel suuresti tänu kapitali sissevoolule teistest riikidest, nii et jäime välismaalastele üha enam võlgu. Hiljem on meie – paljuski nagu ka Saksamaa ja Rootsi – majandus kasvanud tugevate ekspordinäitajate korral. Foto: Ints Kalniņš/Reuters/Scanpix

Eesti sisemajanduse kogutoodang on liikunud vaese sugulase tasemelt Euroopa Liidu keskmise lähedale, kuid vähe on lootust, et see kerkiks ka aastaks 2037 Euroopa esiviisikusse, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli makroökonoomika professor Karsten Staehr.

Mida saaks teha tagamaks, et Eesti saaks rikkamaks? Majandusteadlased on sajandeid uurinud, mis on majanduskasvu mootor, aga ei ole suutnud teha kuigi palju kindlaid järeldusi. Üks arusaam on, et vaesed riigid saavad jõukamaks lihtsalt sellega, et impordivad masinaid ja tehnoloogiat rohkem arenenud riikidest, võib-olla nagu Eesti tegi 1990. aastatel, aga see ei ole võimalik rikkamate riikide puhul.