Juhtkiri ⟩ Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia riigivisiit demonstreerib Eesti-Rootsi suurepäraseid suhteid

Tartus, 22.04.1992 Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi visiit Eestisse. Foto: Ain Protsin

• Eesti sidemed Rootsiga ulatuvad kaugesse aega.
• Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia tegid esimese kuningliku visiidi Eestisse 1992. aasta kevadel.
• Eesti saab pakkuda Rootsile aga oma kogemusi ja abi NATOga suhtlemisel.

Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silvia täna algav kolmepäevane riigivisiit Eestisse on Eesti-Rootsi heade suhete võimas manifestatsioon ning need suhted võivad areneda veelgi kaugemale.

Saadab ju kuningapaari laiaulatuslik äridelegatsioon, kus on teiste seas esindatud näiteks säärased rahvusvaheliselt tuntud ettevõtted nagu SAAB, Ericsson või Volvo. Nimekiri pole muidugi lõplik ja annab tunnistust rootslaste huvist majandussidemete tõhustamise vastu Eestiga. Rootslaste majandushuvi tipneb delegatsiooni kuuluva rahvusvahelise arengukoostöö ja väliskaubandusministri Johan Forsselliga.

Välis- ja julgeolekupoliitilise külje pealt toetavad kuningapaari aga välisminister Tobias Billström ja kaitseminister Pål Jonsson. Peatselt NATOsse saava Rootsi jaoks muutub alliansis juba 19 aastat olnud Eesti üheks lähedasimaks liitlaseks. Rootsi NATOga liitumisega saab Läänemerest sisuliselt NATO sisemeri, mis teeb välis- ja julgeolekupoliitilise koostöö veelgi lihtsamaks. NATOga liitumine pole umbes 200 aastat neutraalsena püsinud Rootsile olnud lihtne, kuid Ukraina sõda sundis kuningriiki tegema tõsiseid korrektiive oma senises maailmavaates. Neutraliteedipoliitika aga tekkis rootslastel arusaamast, et tark on mitte pidada oma rahvusvaheliste huvide edendamisel sõda. Kui samamoodi mõtleks ka meie idanaaber… Eesti saab pakkuda Rootsile aga oma kogemusi ja abi NATOga suhtlemisel.

Peatselt NATOsse saava Rootsi jaoks muutub alliansis juba 19 aastat olnud Eesti üheks lähedasimaks liitlaseks. Rootsi NATOga liitumisega saab Läänemerest sisuliselt NATO sisemeri, mis teeb välis- ja julgeolekupoliitilise koostöö veelgi lihtsamaks.

Viimasest asjaolust nähtub ka, kuidas on Eesti arenenud veidi enam kui 30 aastaga. Carl XVI Gustaf ja kuninganna Silvia tegid rahvusvaheliselt esimese kuningliku visiidi Eestisse 1992. aasta kevadel – ajal, mil Eestis kehtis veel rubla, Eesti ei kuulunud ei Euroopa Liitu ega NATOsse ja siin olid jätkuvalt Vene väed. Kuningapaari otsus tulla äsja taasiseseisvunud Eestisse andis tunnistust julgusest ja meelekindlusest.

Eesti sidemed Rootsiga ulatuvad loomulikult kaugemassegi aega kui 30 aastat. 1561. aastal alistus Venemaa hirmus Tallinna linn Rootsi kuningale, mis pani aluse Eesti- ja Liivimaa kuulumisele Rootsi Kuningriiki. Ehkki ajaloolased pole praegu nii ühemõtteliselt veendunud «vanas heas Rootsi ajas», tähendas tulek Rootsi krooni alla kindlust Moskoovia hordide vastu, Tartu Ülikooli asutamist 1632. aastal ning talupoegade senisest suuremat kirjaoskust. Nüüdki on nii Eesti kui ka Rootsi mures Moskoovia hordide trampimise pärast Euroopas. Külma sõja ajal võõrustas Rootsi suurt väliseesti kogukonda, andes niiviisi hindamatut abi eesti kultuuri jätkumisele väljaspool Nõukogude Eestit.

Nagu Eestigi, on ka Rootsi andnud Ukrainale palju relvaabi. Koostöö toimib muidugi ka teistes valdkondades – olgu selleks teadus, kultuur või keskkonnapoliitika.

Carl XVI Gustaf on Rootsi troonil olnud 50 aastat, tehes temast kõige kauem troonil olnud Rootsi monarhi. Ja ehkki Rootsiski on olnud arutelusid vabariikliku korra kehtestamise üle, võib väita, et kuningas on rootslastele midagi sellist, nagu brittidele oli eelmisel aastal lahkunud kuninganna Elizabeth II või taanlastele kuninganna Margrethe II. Seda toredam on kuningapaari vastu võtta Eestis.