Jaak Urmet ⟩ Kes täpsemalt on «küüditaja»?

Küüditamine. Pilt on illustratiivne. Foto: vse.media

Küüditaja mõiste on eesti ühiskonnas väga negatiivne, olles nagu liik inimsusvastaste kuritegude tegijaid. Seega, kui kuuleme sõna «küüditaja», tunneme sisimas survet söösta hukka mõistma ja hävitavalt paika panema. Aga kes täpsemalt on «küüditaja»? küsib kirjanik Jaak Urmet.

Lihtne on hukka mõista, kui lähtuda hästi üldiselt, kujutada vaimusilmas ette mingit nägudeta massi. Siis võib tõesti viirastuda, et tuli nagu must stalinistide armee Moskva rongilt, hirmsad taparelvad käes, ning marssis lõrisedes korda saatma inimsusvastaseid kuritegusid.

Ent kui hakkavad kõnelema detailid, läheb keerulisemaks. Me näeme siis selles massis erinevaid inimesi. Näeme sõdurit, kes täidab etteantud korraldust. Näeme kohapealseid võimuesindajaid, kellele on samuti ette antud korraldus. Näeme käsu korras kohale saadetud tsiviilinimesi, kes saavad toimuvast aimu alles vahetult enne. Neist kellegi käest ei küsita, kas nad tahavad osaleda. Ainus võimalus sellest (terve nahaga) pääseda on end täis juua. Aga see tähendab lihtsalt, et sinu ropu töö peavad ära tegema sinu kaaslased. Keda selles massis lähedalt vaadates enam sugugi ei näe, on lõrisevad stalinistid. Keda me seal näeme, on eestlased, meie esivanemad. Tavalised eestlased, kellele juhus on kätte mänginud sandid kaardid.