Kohalike maksude tõstmine suurendaks ääremaastumist
Kaire Vahejõe, Luunja vallavolikogu, Parempoolsed
Uus valitsus on läinud kergema vastupanu teed ja püüab auklikku riigieelarvet lappida maksutõusudega. Omavalitsuste mured, nagu tavaks, delegeeritakse omavalitsustele –ääremaastumine süveneb veelgi.
Paistab, et uue valitsuse regionaalpoliitika on kabinetis sündinud, tuginemata analüüsile ja suhtlusele KOVidega, et mõista, kas kavas olevaid meetmeid on üldse mõistlik ja võimalik rakendada. Kuigi omavalitsused on aastaid rääkinud põletavast vajadusest rahakoti remondiks ja tulubaasi valemi ümber tegemiseks, on valitsuse nägemus sellest remondist pehmelt öeldes jabur.
Esiteks tehakse tulubaasi valem ümber selliselt, et jõukamad vallad, kus on rohkem tasuvaid töökohti, saaksid töötasudelt omavalitsuste eelarvetesse makstavast tulumaksuosast väiksema protsendi. Suurema protsendi jälle need omavalitsused, kus tasuvaid töökohti ja tööturul hõivatud elanikkonda vähem ning pensionäre rohkem. Tulude vähenemise kompenseeriks jõukamatele omavalitsustele uue valitsuse nägemuses maamaks.
Meenutagem, et maamaks tõusis niigi juba 2022. aastal, kui maa-amet viis läbi korralise hindamise, mille tulemusena maa väärtus hüppeliselt suurenes. Mõnes piirkonnas koguni mitukümmend korda. Vältimaks sama hüppelist maamaksu tõusu, seati maksule piir – maamaks saab aastas kasvada kõige rohkem kümme protsenti ja senise maksimaalse maksustamismäära ehk 2,5 protsendi asemele saab järgmisel aastal ülempiiriks üks protsent. Uue koalitsiooni plaan omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks näeb hetkel ette vaid seda, et edaspidi lubatakse omavalitsustel maamaksu aastase kasvu piir soovi korral ületada.