Hannes Nagel ⟩ Varjend on surnud, elagu varjumisvõimalus!

Avalikke varjumiskohti tähistatakse rahvusvahelise tsiviilkaitse märgisega Foto: Päästeamet

Siseminister Lauri Läänemets käis Postimehe saates «Ministri närviproov» ja üheks keskseks teemaks võeti elanikkonnakaitse ning täpsemalt Eesti inimeste tõenäosus tagalas ellu jääda. Kohe jäi kõrvu, et kõikvõimalikes vastustes välditi sõna «varjend». Saade pakkus ka sissevaadet elanike teadlikkusse varjumisvõimaluste kohta, mis on pehmelt öeldes kesised, kirjutab Kriisiuuringute Keskuse juht Hannes Nagel.

Ka ajakirjaniku otsestele küsimustele varjendite kohta saab vastuseks endiselt jutu varjumiskohtadest, paneelmajade keldrite ümberehitamisest ja vabatahtlikkusest. Siinkohal tasub mõtestada, miks proovitakse sõna «varjend» ka otseste küsimuste puhul vältida.

Nimelt on varjend ja varjumiskoht, veel enam varjumisvõimalus täiesti erinevad asjad. Varjend on eriotstarbeline allmaarajatis, mis vastab teatud rõhu ja muude parameetrite talumisvõimekusele. Need, mis meil praegu Eestis olemas on, avalikud varjumiskohad, ei täida mitte kuidagi tõsiselt võetava varjendi nõudeid. Avalik varjumiskoht on lihtsalt muidu avalikus kasutuses olev maja või rajatis, mis on mõeldud esmaseks ja ajutiseks varjumiseks, kui leiad end tänavalt. Selleks võib olla vallamaja, kultuurimaja, linnaosavalitsuse hoone ja muu selline.