AJALUGU ⟩ Kes ei tööta, see ei söö ehk Sovetivõimu võitlusest «parasiitidega»

Töö Kohtla-Järve põlevkivitöötlemise kombinaadis oli raske ja tervist kahjustav, sellest hoolimata töötas seal palju naisi. Foto: V. Gorbunov/Rahvusarhiiv

Eesti traagilisest lähiajaloost teatakse rohkem küüditamisi, kus meie kaasmaalasi saadeti välja kodumaalt kaugele. Vähem on teada, et nõukogude režiim saatis inimesi oma elupaigast ära ka Eesti piires: Virumaa põlevkivitööstusesse, Viljandi rajooni Tohvri tellisetehasesse ja Rapla rajooni Lungu sovhoosi.

Jossif Stalin suri 1953. aastal. Totalitaarne ühiskonnakorraldus sellega küll ei lagunenud, kuid oli siiski märgata teatud «sula». Üks suuri muudatusi oli tööseadustiku kohendamine.

25. aprillil 1956 andis NSV Liidu Ülemnõukogu välja seaduse, millega lõpetati kriminaalvastutusele võtmine töölt lahkumise ja tööluusi eest. Eeldati, et karmidele seadustele tuginedes oli nõukogude inimene varasemast õppust võtnud ja töödistsipliin niivõrd tugevnenud, et karistuse ähvardusel pole vaja enam kedagi tööl kinni hoida.