AK ⟩ Aino Lepik von Wirén: Eesti edu olnuks mõeldamatu kodakondsuse ja välismaalaste seaduseta

Aino Lepik von Wiréni sõnul oli välismaal alguses raske aktsepteerida Eesti otsust, et kõik ei ole kodanikud ja elamisluba ei ole automaatne. Foto: Tairo Lutter

Iseseisvuse taastamise ajal tuli kibekiiresti riigielu korda saada – puudus töötav kodakondsuse seadus ja välismaalaste seadus, välismaa eksperdid nahutasid meie eelnõusid ja Vene presidendi Boriss Jeltsini suust tuli ähvarduste läpatanud hingust. Aino Lepik von Wirén tuli 1993. aasta alguses peaminister Mart Laari kutsel valitsuse õigusnõunikuks.

Rootsis Stockholmis 1992. aasta lõpuni prokuröri ametit pidanud Lepik von Wirén, tuntud luuletaja Kalju Lepiku tütar, oli valmis oma riigile kohe appi tulema. Esimene asi, millega ta tööle asus, oli kodakondsuse seadus. «Muudatused 1938. aasta kodakondsuse seaduses oli jõustatud. Sisse tuli viia veel emaliin, et lapsed saavad ka ema kaudu kodakondsuse,» rääkis ta. Kuid üsna varsti jõudis ta välismaalaste seaduse juurde. Tema sõnul ametiasutuste vahel aga juba ringles eelnõu välismaalaste legaliseerimise kohta.

«Rääkisime Laariga sellest, kuidas teha. Üks asi on kodakondsuse seadus, mis rääkis Eesti kodanikest, aga mida teha kõigi nendega, kes ei ole kodanikud. Nende staatus oli täiesti reguleerimata. Enne olid kõik Nõukogude Liidu kodanikud, kes sündisid Eesti pinnal.» Laar soovitas tal teha koostööd Isamaa fraktsiooni liikme Mart Nutiga, kes oli varem töötanud välisministeeriumis. Hiljem liitus töörühmaga ka Märt Piiskop samast ministeeriumist.