Andrei Kuzitškin ⟩ Rahvuslikus mõõtkavas maksuhüsteeria

Koalitsioonilepingu allkirjastamine. Kaja Kallas, Lauri Läänemets ja Lauri Hussar. Foto: Madis Veltman

Kolumnist Andrei Kuzitškin toetab täielikult koalitsioonilepet ega mõista nende poliitikute oigeid, kes kunagi aitasid kaasa inflatsiooni kasvule.

Vastavalt riigikogu valimiste tulemustele sõlmitud uus võimuliidu kokkulepe mõjus plahvatava pommina. Õigemini mitte pommi, vaid pisargaasigranaadina: üheksa Eestis elatud aasta jooksul pole ma veel pidanud nägema ja kuulma nii palju pisaraid ja halamist. Hulganisti poliitikuid, ajakirjanikke, ühiskonnategelasi ja tavalisi valijaid valab pisaraid Eesti saatuse pärast ja moodustab aktiivselt matusetoimkonda. Reformierakonna juhti Kaja Kallast süüdistatakse kõigis surmapattudes, kolme erakonna liitu nimetatakse «valetajate koalitsiooniks» ning Eestile ennustatakse lugematuid hädasid ja peatset hukku. Mis toimub tegelikult ja miks avalikkus nii ägedalt reformierakondlaste, sotside ja Eesti 200 väljapakutud tegevuskavale reageerib – seda tahangi oma artiklis käsitleda.

Tahan kohe öelda: toetan koalitsioonilepet täiel määral, pean seda vajalikuks, õigeaegseks ja vältimatuks sammuks, et võimaliku majanduslanguse tagajärgi leevendada. Oma märtsikuises artiklis «Viis väljakutset Kaja Kallasele. Kas Eestit ootab ees liberaalne diktatuur?» kirjutasin täiesti veendunult, et eelarve täitmiseks on maksude tõstmine vältimatu; et Kaja Kallase valitsus peab langetama ebapopulaarseid majanduslikke otsuseid; et eelarvet aitab täita riigiettevõtete erastamine; et kaitsekulutused peavad olema vähemalt kolm protsenti SKTst; et Eesti riikliku julgeoleku kindlustamine eeldab Venemaa ja Valgevene kodanike valimisõiguse piiramist. Kõik need ettepanekud on koalitsioonilepingus sees, seega ei tulnud need mulle üllatusena. Muidugi ei osanud ma ennustada, et tulumaks võiks kahe protsendi võrra tõusta, aga on hea, et see ei kahekordistu ega muutu selliseks nagu näiteks Taanis.