JUHTKIRI ⟩ Tänitamine rahvuslikku ühtsust ei tugevda

Karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Eestis on kindlasti inimesi, kes otsivad võimalusi, kuidas lõhesid tekitada.
• Nursipaluga seotud vastasseis on praegu kõige tõsisem mõra ühiskonnas.
• Võrokeste eeskõnelejad ei peaks sildistama Putini kasulikeks idiootideks.

Täna avaldatud ülevaated Vene mõjutustegevuse sõjaeelsetest plaanidest on vajalik meeldetuletus, et vaenlane ei maga, kuid sellest teadmisest ei tohi teha retoorilist malakat, millega valitsuse suhtes kriitilised inimesed kohe Putini kasulikeks idiootideks materdada.

Venemaa on üritanud Eestit oma mõjusfääri tõmmata nii raha kui ähvardustega kõik see kolmkümmend aastat, mis oleme taas olnud sõltumatud. Kuigi vene emakeelega rahvastikus on suurvene ideoloogial olnud kardetust laiem kandepind ja pikaajalisem mõju, tundub, et sellel õnneks ei ole otsest ohtu eskaleeruda leppimatuks etniliseks vastasseisuks.

Samas on Eestis kindlasti inimesi, kes otsivad võimalusi, kuidas ühiskonda nõrgendada ja tekitada lõhesid nii rahvuslikul, sotsiaalsel kui ka regionaalsel pinnal. See, kui edukaks nad oma sõnumite levitamisel osutuvad, ei sõltu niivõrd nende karismast kui sellest, kui suur on rahulolematus Eesti riigiga ja valitsuse tegevuse suhtes. On raske lüüa kiilu sinna, kus mõra ees ei oleks.

Demokraatia tervise jaoks pole tähtis, kui üliväga rahul on valitsuse poliitikaga need inimesed, kelle valitud erakonnad pääsesid võimule, vaid see, kui rahulolematud on need, kes kaotasid. Kui valitsused muretsevad üksnes ja aastakümneid vaid oma valijabaasi pärast ja eiravad seda osa ühiskonnast, kes nagunii neile häält ei anna, siis varem või hiljem läheb asi käest ära.

Nursipalu harjutusala laiendamisega seotud vastasseis on praegu kõige tõsisem mõra ühiskonnas, eeskätt seetõttu, et see mõra on ootamatu ja otse meie rahvuse südames. See on ohtlikum kui juba teada-tuntud ja harjumuspärane eristumine eesti ja vene emakeele põhjal. Sest see võib murendada rahvuse, mille kestmiseks Eesti Vabariik on loodud.

Valitsusel tuleb võro kongressi vanematekoguga maha istuda ja kokku leppida selline pakett sümboolseid ja materiaalseid hüvesid, mis tundub võrokestele õiglane ja taastab usalduse.

Nursipalu vastasseisul on niihästi pikaajalised kui ka vahetud põhjused. Mõlemad on kõigile hästi teada. Nõrk regionaalpoliitika on viinud selleni, et ebavõrdsus maa ja linna vahel on aastakümnetega üha kasvanud. Ja valitsuse käpardlikkus harjutusala laiendamisega on rahva välja vihastanud määrani, et viimase õlekõrrena on haaratud argumendi järele, mida võrokeste liikumine kunagi varem ei ole esitanud – taotleda põlisrahva staatust.

Kõige halvem, mida selles olukorras teha, on sildistada võrokeste eeskõnelejad Putini kasulikeks idiootideks, nagu seda tegi Eesti Päevalehe eilne juhtkiri. Võro kongress ei tekkinud tühja koha peale mingi aktivistide mõtteuiu tõttu. Tegu on rahvaliikumisega. Kui seda hakata sildistama ja maha suruma, siis on tulemus kindlasti loodetule vastupidine.

Postimees on oma juhtkirjades korduvalt rõhutanud, et Nursipalu laiendamine tuleb heastada nii heldelt, et see natukenegi korvaks kaotud kodud ning võrokeste rikutud kodupaiga ja kodurahu. Ometi seda ei ole tehtud ja nüüd on olukord palju tõsisem.

Et seda lahendada, tuleb valitsusel võro kongressi vanematekoguga maha istuda ja kokku leppida selline pakett sümboolseid ja materiaalseid hüvesid, mis tundub võrokestele õiglane ja taastab usalduse keskvõimu suhtes.