TAAVI VESKIMÄGI ⟩ Oli see vast sõit!

Taavi Veskimägi Foto: Mihkel Maripuu

Olen alati proovinud selliselt juhtida, et meeskond oleks võimeline ilma minuta edasi minema, kirjutab ametist lahkuda otsustanud Eleringi juht Taavi Veskimägi.

Mul on olnud privileeg töötada 14 aastat Eleringis, mille tegevuse tähendus ühiskonnas on niivõrd selge – hoida Eesti kodudes tuled põlemas ja toad soojad. Oleme selle ülesandega saanud hästi hakkama, Eleringi elektri ja gaasivõrgu töökindlus on olnud suurepärane. Kuid selleks, et püsida vaimselt vormis, tuleb esitada endale uusi väljakutseid ja mitte karta muutusi. Olen seda pidanud alati oluliseks, seda nii Rahandusministeeriumist Res Publica erakonda moodustama asudes kui riigikogust lahkudes, kui asusin vedama põhivõrgu eraldamist Eesti Energiast.

Eleringist ei saa lahkuda, kui on risk tarbija energiavarustuskindlusele. Hea meel on öelda, et kõik 2022. aasta talvel täiemahulise sõja puhkemise järgselt planeeritud täiendavad tegevused Eesti elektri- ja gaasi varustuskindluse tagamiseks on ellu viidud, energiaturg on rahunenud ja meie jaoks kõige olulisem, sünkroniseerimise projekt, kulgeb plaanipäraselt, rahastamine on tagatud ja suurhanked lepingutes. Seega on hetkel õige ajaaken lahkuda. Olen alati proovinud selliselt juhtida, et meeskond oleks võimeline ilma minuta edasi minema. Ja nüüd saavad head kolleegid seda teha. Kalle Kilk juhatuse esimehena ja Erkki Sapp juhatuse uue liikmena on parim kompetents, mis selles valdkonnas Eestis on.

Eleringis võiks töötada pensionini. Alati on huvitav! Sünkroniseerimise projekt on veel töös aga uus suuremahuline projekt Läänemere merevõrgu arendamise näol seisab juba ees. Energiasüsteem on muutuses ja Elering selle muutuse keskel.

Eleringi ajalugu sisaldab mitmeid murrangulisi muudatusi – elektri põhivõrgu eraldamine Eesti Energiast ja iseseisva elektri süsteemihalduri Elering loomine, gaasi põhivõrgu omandamine Gazpromilt, Fortumilt ja teistelt koos integreeritud elektri- ja gaasisüsteemihalduri moodustamisega, Eleringi võlakirjade viimine Londoni börsile, elektri- ja gaasituru avamine ning üle-euroopaliste energiaturgudega sidumine läbi mahukate taristuprojektide (EstLink 2, Balticconnector, Läti kolmas elektriühendus), Venemaa elektrisüsteemist eraldumine ja Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga sünkroniseerimise projekti elluviimine. Tarbija vaates on seejuures kõige olulisem, et kõige selle kõrval on toimunud elektri- ja gaasivõrgu töökindluse oluline parendamine.

Eleringis on alati nii, et kõige muuga saab tegeleda siis kui tarbijal tuled põlevad ja kodud on soojad.

Tahan tänada oma kolleege ja kõiki partnereid, kes on aidanud saavutada seatud eesmärke ning on teinud oma tööd vastutustundlikult ja pühendunult, olles samaaegselt avatud muutustele.

Tegin endal aruande selle 14 aasta jooksul Eleringis tehtust. Et jääks märk maha. Seda nimekirja vaadates tundub mulle, et see ei ole olnud raisatud aeg.

2009

• Otsus eraldada elektri süsteemihaldur Eesti Energiast koos 110-330 kV elektrivõrguga ja Elering ostab 3,2 miljardi eesti krooni eest elektri põhivõrgu Eesti Energialt, mis muuhulgas aitab Eesti riigil saavutada Euroopa Rahaliiduga liitumise tingimused ja võtta kasutusele euro.

• Üleeuroopalise ühise elektri süsteemihaldurite organisatsiooni ENTSO-E asutamine ja Eleringi liitumine ENTSO-E-ga realiseerimaks visiooni ühte turg, ühtne võrk üle Euroopa.

2010

• Elektrituru loomine ja Nord Pool Spot elektribörsi Eesti hinnapiirkonna käivitamine.

2011

• Eleringi finantseerimine osaliselt võlaga ja võlakirjade noteerimine Londoni börsil; A3 krediidireiting Moody’selt (kõrgeim ettevõte reiting Balti riikides).

• „Liinid puuvabaks“ programmi käivitamine põhivõrgu rikkelisuse kiireks vähenemiseks (eesmärk pühitseb tegevuse). Kui on vaja midagi teha teisiti, siis teeme. Ei ole argumenti, et alati on nii tehtud.

2012

• Visuaalse reostuse vähendamiseks ja linnaruumi avamiseks programmi „Õhuliinid kaablisse suurlinnades“ käivitamine. Esimesena ehitatakse ümber Veskimetsa-Järve õhuliin Tallinnas.

2013

• Eesti elektri jaeturu täielik avamine konkurentsile koos tarbijate energiaandmeid koondava ja lihtsat müüja vahetust võimaldava IT-lahenduse ehk Andmelao loomisega.

• Kommertsprojektina rajatud EsLink 1 ostmine Eesti Energia, Latvenergo, Lietuvos Energija, Pohjolan Voima ja Helsingin Energia käest.

2014

• Lepingu sõlmimine Fortumiga enamusosaluse ostmiseks Eesti gaasi ülekandevõrgu ettevõttes.

• EstLink 2 valmimine ja Eesti muutumine osaks Põhjamaade ühtsest elektri hulgiturust.

• Kiisa 250MW avariireservelektrijaamade valmimine.

• Tartu-Viljandi-Sindi 330/110 kV liini valmimine.

2015

• Programmi „Saarte elektrivarustuskindluse parandamine“ käivitamine. Mandri ja Muhu saare vahele paigaldati esimene kaasaegne elektri merekaabel, mis on ligi 30 miljonit maksva saarte varustuskindluse programmi esimene suurinvesteering.

2016

• Eleringi ümber korraldamine ühtseks elektri ja gaasisüsteemihalduriks.

2017

• Analoogselt elektriturule gaasi andmelao käivitamine. E-eleringi käivitamine energiaturu arendamise järgmise etapina.

2018

• Eleringi võlakirja üliedukas refinantseerimine kupongiga 0,875 protsenti.

• Elering töötas välja ja käivitas interaktiivse kaardirakenduse vabade liitumisvõimsuste näitamiseks elektri ülekandevõrgu alajaamades, mis annab liitumisprotsessis ajalist kokkuhoidu nii liitujale kui Eleringile.

2019

• Elering allkirjastas liitumislepingu koos tehniliste tingimuste lisaga Eesti ja teiste Balti riikide elektrisüsteemi ühendamiseks Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga.

2020

• Aasta algusest käivitus Soome-Eesti-Läti ühine gaasiturg.

• Valmis taastuvenergia elektrivõrku ühendamiseks ja sünkroniseerimiseks väga oluline Eesti-Läti kolmas elektriühendus.

• Eesti esimese kõrgepinge disainmasti „Soorebane“ püstitamine.

2021

• Eesti-Soome gaasiühenduse Balticconnector valmimine koos gaasiühenduse tugevdustega Läti suunal.

2022

• Kokkuleppe sõlmimine Läänemereäärsete riikide gaasi süsteemihalduritega eesmärgiga rajada tulevikus ühine vesinikutaristu.

• Elering ja Fingrid käivitavad ühistegevused EstLink 3 rajamiseks.

• Ühiseettevõtte moodustamine AST-ga Lätist ning Litgridiga Leedust asukohaga Tallinnas ning eesmärgiga tugevdada järelevalvet energiasüsteemi töökindluse üle.

• 2022/23 talvel gaasi kättesaadavuse ja Venemaa elektrisüsteemist erakorraliseks eraldumiseks valmisoleku tagamise tegevuskavade ellu viimine.

2023

• Esimese kahe sünkroniseerimiseks vajaliku Läti suunalise õhuliini rekonstrueerimise lõpetamine.

• Esimese kolmest sünkroonkompensaatorist on valmis Püssis.