Leho Paldre ⟩ Abielu kaubamärgi kaaperdamine muudab tegelikkust

Leho Paldre Foto: Erakogu

• Abielu sümboolne väärtus ei ole ajas kahanenud, vaid pigem tõusnud.
• Oluliste mõistete tähenduse moonutamine käib ühiskonna arvel.
• Kadedusest on ennegi ilusaid ja väärtuslikke asju hävitatud.

Samasooliste «abielu» seadustamisega seoses kohtab sageli seisukohta, et see ei võta midagi ära nendelt, kes on juba abielus või tahavad edaspidi abielluda. Paraku võtab oluliste sõnade tähenduste muutmine väga palju ära, kirjutab filoloog ja vaimulik Leho Paldre.

Ei ole näiteks mõeldav, et mõistete tähendusi saaks sedasi laiendada majanduses. Kuidas suhtuksid Coca Cola või Mercedes sellesse, kui keegi otsustaks võtta nende brändinime kasutusele oma toote kohta? Kui Mongoolia firma hakkaks müüma oma kolmerattalisi mopeede Mercedese nime all? Või kui Tartu joogitehas hakkaks oma limonaadi nimetama Coca Colaks? Milleks pahandada: see ei võtaks ju Coca Colalt ega Mercedeselt midagi ära? Las müüvad oma jooke-autosid edasi ja lasku teistel ka müüa. Ärgu olgu kitsarinnalised! Coca Cola kasutamine ainult teatud jookide kohta on ju tohutult diskrimineeriv! Majanduses oleks reaktsioon «brändivõrdsusele» selge ja kulukas: kohus määraks kaubamärgi kuritarvitajale kopsaka trahvi.

«Haridusvõrdsus» kestis 50 aastat

Või võtame paralleeli haridusvaldkonnast. Kui tuli kommunistlik võim, siis «laiendati» kõrghariduse sisu. Ülikoolides hakati õpetama marksismi-leninismi, klassivõitluse ajalugu, teaduslikku kommunismi jms, millel polnud teadusega midagi pistmist. Võiks ju küsida, et miks senised haritlased seda pahaks panid? «Ülikool» jäi ju alles! Kas see võttis professoritelt või üliõpilastelt midagi ära, kui lisaks teadusele hakati ülikoolis õpetama ka «punaseid aineid»? Professorid oleksid pidanud rõõmustama, et ülikooli mõiste oli muutunud avaramaks. Kuid haritud inimesed jäid miskipärast eriarvamusele, sunniti vaikima või kõrvaldati. See «haridusvõrdsus» kestis 50 aastat. Kui ideoloogia sunni alt vabanesime, siis kõrvaldati ideoloogilised ained ülikoolidest miskipärast kiiresti.

Paralleele saaks tuua veel palju. Kui ravitsejad tohiksid end nimetada arstiks, siis peaksid päris arstid enda kohta mõne muu nimetuse otsima. Või kui Eestimaa Ühendatud Vasakpartei hakkaks end kutsuma «reformierakonnaks», siis ei vaataks Reformierakond sellele tolerantse naeratusega: see ei võta meilt midagi ära ja annab ühiskonnale nii palju juurde!

Abielu mõiste laiendamine samasooliste kooselule ei võtvat midagi ära abielult. Otse loomulikult võtab see ära! See võtab ära kõik olulise: sisu, väärikuse, maine. Nii nagu punase ideoloogia õpetamine võttis ülikoolilt ära kvaliteedi ja väärikuse. Nii nagu ravitsemise nimetamine arstiteaduseks võtaks ära meditsiini usaldusväärsuse ja maine.

Sõna «abielu» on kõrge mainega

Miks samasooliste suhete seadustajad ikkagi soovivad kasutada just nimelt mõistet «abielu»? Miks ei lepita sellega, et kasutada sõna «seltsing», mille kohta on Eesti seadused täiesti olemas? Aga just sellepärast, et sõnadel siiski on oma tähendus. Ja sõnadel on ka prestiiž. Sõna «seltsing» on lihtsalt lahja mainega.

Eesmärk tundub (vähemalt osadel) olevat abielu maine madaldamine, äralörtsimine. Nii nagu kommunistidele käis närvidele, et mõned on aastatega kogunud jõukust.

Mõistel «abielu» on lääne ühiskonnas aga jätkuvalt positiivne kuvand, kõrge maine. TÜ magistritöö (Kadri Raid, 2013) viitab mitmele rahvusvahelisele uurimusele selle kohta, et abielu peetakse ühiskonnas jätkuvalt suure väärtusega institutsiooniks. Abielu kui mehe ja naise vahelise liidu praktiline tähtsus on vähenenud, aga sümboolne väärtus on pigem tõusnud. Abielu peetakse otsekui supersuhteks, milles on kombineeritud seksuaalne truudus, romantiline armastus, emotsionaalne intiimsus ja laste kasvatamine.

Samasooliste eesmärk ilmselgelt ei ole lihtsalt selles, et saaks seaduslikult korraldada omavahelist pärimisõigust või haiglakülastust. Abielu mõiste kasutamisega soovitakse tõsta oma suhte mainet, teiste arvelt. Nimetada Mongoolia mopeed Mercedeseks. Kaaperdada ühiskonnas tunnustatud kaubamärk. Selleks sobib abielu nimetus väga hästi. Kui sõnal «abielu» ei oleks ühiskonnas kõrget mainet, siis võiks ju kasutada mõnda muud sõna.

Teine eesmärk tundub (vähemalt osadel) paraku olevat ka abielu maine madaldamine, äralörtsimine. Käib ju närvidele, et osadel on midagi väärtuslikku nimega «abielu». Nii nagu kommunistidele käis närvidele, et mõned on aastatega kogunud jõukust. Kui ise ei osanud või ei suutnud jõukust koguda, siis vähemalt tuli jõukatelt nende jõukus ära võtta.

Abielu mõiste muutmise taga on keeleliselt soov saada osa abielu mõiste prestiižist. Majanduses oleks tegu kaubamärgi kaaperdamisega. Haridusmaastikul nimetataks seda ebateaduse sissetungiks ülikoolidesse. Moraalselt on tegemist vargusega omakasu eesmärgil. Aeg oleks silmad avada ja tõmmata abielu tähenduse muutmisele pidurit. Aga eks kadedusest on ennegi ilusaid ja väärtuslikke asju hävitatud, kui jõudu on.