Garri Raagmaa ⟩ Autostumine on suurlinnade needus

Hommikune ummik Hipodroomi lähistel Foto: Madis Veltman

Automaks tekitab poleemikat. Eestis seda seni pole. Mõni ime siis, et siinsed autod on peaaegu poole suuremad kui mujal. Mikk Salu ülistet Eesti autostumise edulugu kehtib Maa-Eestis – tööinimesed saavad kiiremini tööle ja lapsed kooli. Globaalselt ja eriti suurlinnades, Eestis Tallinnas-Tartus on see aga suur keskkonnaprobleem ja ühiskondlike kulude allikas, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa.

Autostumine ja valglinnastumine üldiselt on üks nurjatutest probleemidest, mida on neetult keeruline lahendada. Kui autod said masskaubaks, siis arvati Ameerikas, hiljem ka Euroopas ja mujal, et ehitame teed laiemaks ja las inimesed liigutavad end ise.

See oli väga halb mõte! Esiteks on see kallis. Siis ajas see liikluse umbe – mida rohkem teid, seda rohkem autosid. Betoonikänkrad rikkusid ära linnakeskkonna, tõrjudes veelgi enam inimesi suburbiasse. Nii on lääne metropolide tagamaa inimeste arv kasvanud keskuslinnast tublisti suuremaks ja ummikud on pidevad.