Sander Liivak ⟩ Need keeled Andides ja Haanjas tõusevad tuhast (10)

Sander Liivak
, filoloog
Copy
Võru keele nädala tunnusmärk. Rahvastikuregistri järgi võro kiilt emakeelena aga olla ei saa
Võru keele nädala tunnusmärk. Rahvastikuregistri järgi võro kiilt emakeelena aga olla ei saa Foto: Võru instituut

Võrokesed kuulutasid 22. aprillil esimesel võrokeste kongressil end põlisrahvaks. Seoses sellega oleks õpetlik mõelda ühele märksa arvukamale põlisrahvale, kelle keelt räägib üle seitsme miljoni inimese, kuid kellel on täieõiguslikuks rahvuseks saamiseni veel pikk tee käia.

Kadunud Jaan Kaplinski, suur võru keele austaja, käis 2008. aasta lõpus Peruus. Enne reisi luges ta selle kauge maa kohta raamatuid ja õppis isegi veidi ketšua keelt. Ta pidas seda loogiliseks, reeglipärase grammatikaga keeleks, mis sobib filosoofidele.

Ühtlasi võrdles ta ketšua keele olukorda eesti keele omaga 20. sajandi alguses. Ta kirjutas hispaania filoloogi haridusega Kadri Kõusaarele nii: «Paraku on see keel ohustatud: linna kolijad häbenevad matsikeelt ja üritavad rääkida hispaania keelt. Rääkisin Bartolomé de las Casase keskuses Cuzcos (Qusqus) inimestega, jutustasin, kuidas veel 100 aasta eest Tartu südalinnas eesti keelt ei sobinud rääkida. Oleks kena leida Eestis keegi noor inimene, kes tahaks õppida ketšua keelt, mida Cuzcos teha saab, ja säälsetele inimestele veidi Eesti kogemustest rääkida. Peruu võimud on keele asjus üsna vanameelsed ja hoolimatud, Boliivias ja Ecuadoris olevat asjad paremini.»

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles