AK ⟩ Maaelu arendamisest sõltub eesti rahvuse ja keele säilimine

Eesti pered tahavad maal elada ja lapsi kasvatada. Foto: Shutterstock

Esimese lapse sündi planeeritakse, ta ei sünni «ettearvamatult», nagu kümnendeid tagasi. Maapiirkondades on laste arv naise kohta märksa suurem kui linnalises ja väikelinnalises elupiirkonnas. Paljud eesti pered tahavad maal elada ja lapsi kasvatada – 2021. aasta rahvaloenduse andmetel elavad pooled eestlased maal või väikelinnalistes piirkondades.

Sündimuse suundumuste teadmine on oluline pere- ja rahvastikupoliitika planeerimisel, aga pakub huvi ka laiemale üldsusele, kes Eesti rahva ja rahvuse tuleviku pärast muretsevad. Ometi on just poliitikute (osalt ka isehakanud poliitika nõustajate) seas liikvel mitmesuguseid rahvastikualaseid eksiarvamusi ja väärtõlgendusi, mis võivad põhjustada mitteotstarbekate otsuste langetamist. Käesoleva kirjutise eesmärk on selgitada Eesti rahvastikus viimastel kümnenditel toimunud ja toimuvaid protsesse ja nendele tuginedes teha ka mõningaid perepoliitika alaseid soovitusi.

Rääkides sündimusest, peetakse tavaliselt silmas sündimust iseloomustavaid näitajaid ja nende dünaamikat. Dünaamika analüüsimisel tuleb aga kindlasti jälgida ka seda, kuidas need näitajad on defineeritud ja missugused tegurid neid mõjutavad.