Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

JUHTKIRI Rektor Asseril on ajalooline vastutus (1)

Copy
Valimiskogu valis 20. aprillil Tartu ülikooli rektoriks tagasi professor Toomas Asseri.
Valimiskogu valis 20. aprillil Tartu ülikooli rektoriks tagasi professor Toomas Asseri. Foto: Kristjan Teedema
  • Tartu Ülikool peab hoidma eestikeelset doktorantuuri.
  • Tuleb leida tasakaalupunkt eesti keele ja inglise keele vahel.
  • Tartu Ülikool tagagu eestikeelsete haritlaste järelkasv.

​Eile valis Tartu Ülikool neurokirurgia professor Toomas Asseri järgmiseks viieks aastaks rektoriks tagasi. Asser on lubanud viia ülikooli põhjamaade juhtivate ülikoolide tasemele. Otsustavaks saab see, mida ta selle all mõtleb.

Kõige lihtsam on taset muidugi mõõta ülikoolide rahvusvaheliste pingeridade abil. Soome ja Rootsi paremad ülikoolid olid eelmisel aastal maailma ülikoolide hulgas 100. ja 200. vahel. Tartu Ülikool on praegu 296. kohal, mistõttu eesmärk ei tundu olevat lausa saavutamatu, seda enam, et õppejõudude ja üliõpilaste suhtarvu poolest on Tartu Ülikool juba esimese saja hulgas.

Ja eriti kiire kasv on toimunud välisõppejõudude osakaalus, kus pingerea 675. kohalt on tõustud 405. kohale. Nii suur muutus näitab, et Tartu Ülikool on kiiresti rahvusvahelistumas, aga tõusuruumi on veel küll. Välisõppejõudude ja üliõpilaste Tartusse toomine on olnud üks rektor Asseri prioriteetidest möödunud viie aasta jooksul ja sama suunda lubas ta jätkata ka oma eeloleval valitsemisajal.

Tänapäeva ülikool on oma olemuselt rahvusvaheline ning teaduspublitseerimine ja koostöö enamikus teadusvaldkondades ingliskeelne. See tekitab tugeva surve inglise keele kasutamisele – ka eeskujuks seatud põhjamaade tippülikoolid pole siin erand.

Kriitiline on olukord eesti teadlaste järelkasvuga. Kui olukord lähiaastatel ei parane, siis ei ole Tartu Ülikoolis varsti inimesi, kes suudaks eesti keeles õpetada ja juhendada.

Et ülikoolid täidavad lisaks teadustööle ka olulist ülesannet valmistada ette spetsialiste ühiskondadele, kus nad tegutsevad ja kes neid rahastavad, siis on paratamatu, et nad peavad leidma kohase tasakaalupunkti inglise ja rahvuskeele kasutamise vahel niihästi igapäevatöös kui ka õppes.

Põhjamaade ülikoolid on mõistnud ingliskeelestumise ohtu ja vastu võtnud ülikooli keelepoliitika põhimõtted. Ka Tartu Ülikoolil on keelepoliitika olemas ja samme on astutud eesti keele asendi kindlustamiseks. Eeskätt puudutab see võimaluste loomist välisõppejõududele eesti keele õppimiseks ja nõuet omandada suhtlustasandil eesti keel, kui on plaanis jääda Tartusse põhikohaga tööle.

Kriitilised on aga Tartu Ülikooli eesti keelt oskavate õppejõudude järelkasvu väljavaated. Rektor Asseri valitsemisajal on välisdoktorantide osakaal kasvanud 40 protsendile. Peamine põhjus on doktorantide väga nõrk majanduslik ja karjäärialane kindlustatus, mistõttu eesti noori lihtsalt ei astu piisavalt doktorantuuri ja need kohad täidetakse välisüliõpilastega.

See tähendab, et kui olukorda lähiaastatel parandada ei õnnestu, ei ole Tartu Ülikoolis sel ajal, kui rektor Asser oma ohjad järgmisele üle annab, enam piisavalt noori õppejõude, kes suudaks eesti keeles õpetada ja juhendada. Millest omakorda tuleb paratamatult asjaolu, et Eestis pole 10–15 aasta pärast ka õpetajaid, arste ja insenere, kes valdaks piisavalt erialast eesti keelt.

Vastuseks Postimehe küsimusele, kuidas lahendada seda eesti ühiskonnale eksistentsiaalset küsimust, vastas rektorikandidaat Asser: «Meil on keelestrateegia ja me tegeleme sellega.» Meest sõnast. Milleks Eestile maailmatasemel ülikool, kui see ei suuda tagada eestikeelse haritlaskonna järelkasvu?

Tagasi üles