Ain Aaviksoo ⟩ Tervishoiu päästmiseks on vaja teha kolm julget otsust

Eesti tervishoius napib raha, kuid see probleem pole ületamatu. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Meditsiin ei peaks olema seotud kinnisvaraga ning konkurents era- ja avaliku meditsiini vahel võiks lõppeda, sõnab tervishoiuekspert Ain Aaviksoo.

Uus valitsus otsib muude murede kõrval lahendusi ka kriisile tervishoius. Avalikus debatis paistab suurimaks probleemiks olevat rahapuudus, mis takistab tervishoiutöötajatele piisava palga maksmist. Sageli räägitakse ka töötajate nappusest, mis jällegi suurema rahahulgaga loodetakse lahendada. Hiljuti lisandus uus mure – erameditsiin areneb. Nii jõutakse sujuvalt tervisekassa ja eraravikindlustuse võrdlemiseni peamiste hädade kõrvaldamisel.

Natuke arve. Haigekassa eelarve kasvab 2023. aastal 13 protsenti ja ületab kahe miljardi piiri. Kümne aastaga on raviteenuste kulud kasvanud 2,7 korda. Võrreldes 2012. ja 2021. aastat, mille kohta on olemas võrreldavad andmed, panustasid ettevõtted töötajate tervisekindlustusse kaks korda rohkem (31,2 miljonit 2021. aastal) ning inimeste omaosalus kasvas 2,3 korda (518 miljonit 2021. aastal). Ka e-tervist on vahepeal tublisti arendatud. Samal ajal on elanike arv kasvanud 0,5 protsenti ning ravikindlustatud inimesi tulnud juurde kolm protsenti. Ja ikka ei jagu. Kardetavasti on vaja suuremat muudatust, kui on soov päriselt jätkusuutlikumale kursile jõuda.