Toomas Alatalu ⟩ Pariisil pole maailmast õiget pilti

Toomas Alatalu Foto: Pilt videost

Prantsusmaa Venemaa-poliitika on juba ajalooliselt täis eksisamme ja vääritimõistmisi, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Prantsusmaa noorte lõputu protestimine tänavail, selmet õppida, selgitab omamoodi ka France24 TVs 5. aprillil nähtud arutelu NATO laienemise üle, kus kaardil oli Soome peale kirjutatud Rootsi ja Rootsi peale Soome. Seda lühiajalist tõde teadmiste puudumisest toetab igaveseks ajalukku raiutud prantslase valetarkus Venemaa teisest servast. Nimelt kannab Sahhalini saare ja mandri vaheline väin nime Tatari väin, sest 1787. aastal sinna lõunameredelt purjetanud kapten La Pérouse arvas, et tegu on Moskooviast (aga seda nime kasutati 1721. aastani) itta jääva Mongoli-Tatari impeeriumi nii-öelda lõpuga. Säärased olid Pariisi ja kogu Euroopa teadmised Venemaast ja Kaug-Idast 25 aastat enne Napoleoni Moskva-retke.

XX sajandi algul olid Prantsuse ja Vene impeerium juba liitlased ning nende ladvikud vaimustusid teineteisest. Siis aga sündis Stalini ja Hitleri sõprus, millele lisandus prantslaste täielik põrmuvajumine 1940. aastal: kapituleerumisele Saksamaa ees järgnes isegi nende kaardilt kadumine. Prantslasi päästis kindral de Gaulle, ent vaieldamatult oli Stalin see mees, kes tagas Prantsusmaale koha Potsdami konverentsil, mis päästis impeeriumi. De Gaulle ei jäänud tänu võlgu, sest sakslastega uute suhete loomise (1963) ja USA ehk NATO Prantsusmaa pinnalt väljatõstmise (1966) kõrval pärineb just temalt idee ühtsest Euroopast Atlandist Uuraliteni (1959), mida järgmised presidendid on lainetena toetanud.