Mart Kuldkepp ⟩ Venemaa laskub stalinismi

Vladimir Kara-Murza kohtusaalis. Foto: HANDOUT/AFP/Scanpix

Vene dissidendile Vladimir Kara-Murzale mõistetud 25-aastane vanglakaristus näitab, kuidas Putini režiim liigub üha enam stalinismi poole, leiab kolumnist Mart Kuldkepp.

Veerandsajandi pikkune vabadusekaotus range režiimiga koloonias, mis mõne päeva eest mõisteti Moskva kohtus karistuseks Vene dissidendile Vladimir Kara-Murzale, on seni kõige karmim ametlik sanktsioon, mida Putini režiim on oma kriitikute vastu rakendanud. Pole põhjust imestada, et see sai osaks just Kara-Murzale, kes on tuntud Vene opositsionääride seas üks kõige järjekindlamaid demokraate ja sõjavastaseid. Kara-Murza võttis koos hiljem mõrvatud Boriss Nemtsoviga Vene agressiooni vastu sõna juba 2014. aastal – siis, kui suur osa Vene ühiskonnast oli Krimmi anneksiooni lummuses, millega isegi Putini poliitilised vastased kippusid kaasa minema. Seda ei ole talle andestatud. Lisaks praegusele kohtufarsile annavad sellest tunnistust kaks mürgitamiskatset 2015. ja 2017. aastal.

Eestlaste ja kõigi teiste stalinlikku vägivalda näinud rahvaste jaoks ei ole 25-aastane vanglakaristus aga midagi ennekuulmatut ning kuulub õieti peaaegu iga perekonnaloo juurde. 1926. aastal kehtima hakanud Nõukogude kriminaalkoodeksi kurikuulsa paragrahviga 58 (nõukogudevastane või kontrrevolutsiooniline agitatsioon) represseeriti kuni 1961. aastani, keda tarvis ja millal vaja. Muuhulgas viidi selle alusel läbi küüditamised ja võitlus metsavendluse vastu. Ning kuigi § 58 mitmesuguste alapunktide (kodumaa reetmine, relvastatud ülestõusu ettevalmistamine, spionaaž jne) järgi võis määrata ka surmanuhtluse ja tihti seda tehtigi, oli kümnete tuhandete poliitilistel põhjustel arreteeritud eestlaste kõige tavalisem karistus just nn 25 + 5 + 5, st 25 aasta pikkune vabadusekaotus koos kogu vara konfiskeerimisega, millele lisandusid veel viie aasta pikkune sundasumine ja viis aastat kodanikuõiguste kaotust.