JUHTKIRI ⟩ Samasooliste abielu ei tohi otsustada ühiskondliku aruteluta

Päeva karikatuur 19.04.2023 Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Rakendusaktide kehtestamisega kavatsetakse siduda ka sooneutraalse abielu seadustamine.
• Kui perekonnaseaduses defineerida abielu sooneutraalselt, tuleb kogu seadus ümber teha.
• Seadusemuudatus loob aluse, et samasooline perekond oleks võrdne heteroseksuaalsega.

Koalitsioonilepingus seatakse eesmärgiks riigikogu ja üldise poliitilise kultuuri parandamine. Samasooliste abielu kiirelt «ära tegemise» plaan aga näitab, et koalitsioon eelistab pigem autoritaarset valitsemiskultuuri.

Stabiilsed lähisuhted on üks vaimse tervise tähtsamaid tagatisi. On igati põhjendatud, et inimestele, kelle jaoks püsiv ja rahuldust pakkuv lähisuhe on mõeldav vaid endaga samast soost kaaslasega, luuakse seadusega alused, kuidas sätestada selle suhtega kaasnevad õigused ja kohustused. Reguleerida tuleb nii varalised suhted, mis on eriti oluline lahutuse puhul, kui ka see, kelle hooldada jäävad ühe partneri surma korral tema lapsed, ja muud küsimused.

Kõiki neid tahke saab korraldada kooseluseaduse ja selle rakendusaktidega. Paraku sellest Reformierakonna, SDE ja Eesti 200 poliitikutele ei piisa. Neile ei anna rahu see, et homoseksuaalne suhe poleks kooseluseaduse puhul siiski sümboolselt samaväärne abieluga.

Nagu ütleb sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo tänases lehes, pole vähemuste õigusi võimalik «ellu viia viisil, et laseme enamusel otsustada. Tuleb astuda jõulisi samme!». Seetõttu kavatsetakse rakendusaktide kehtestamisega siduda ka sooneutraalse abielu seadustamine, mis Riisalo väitel «on üsna lihtne ja lakooniline seadusemuudatus, mida saab teha perekonnaseaduse esimestes paragrahvides».

Paraku reguleerib perekonnaseaduse teine ja mahukam peatükk laste põlvnemise küsimusi ja need on määratletud «ema» ja «isa» mõisteid kasutades. Kui perekonnaseaduse alguses defineerida abielu sooneutraalselt, tuleb ümber mõtestada kogu seaduse teine peatükk. Praktikas tekitaks see tõsiseid eetilisi dilemmasid ja uut diskrimineerimist.

Samasooliste abielu vajab sisulist ja põhjalikku arutelu. Valitsust, kes loobub enamuse veenmisest argumentidega ja rullib ühiskonnast jõuga üle, ei saa pidada demokraatlikuks.

Nimelt loob seadusemuudatus aluse, et samasooline perekond täidaks sama funktsiooni, mida heteroseksuaalne perekond. Tekib seaduslik ootus, et riik võimaldaks neile vajadusel «viljatusravi», nagu ta võimaldab heteroseksuaalsetele paaridele. See tõstatab terve rea tõsiseid eetilisi küsimusi, kes ja millistel tingimustel võib olla surrogaatemaks, mida teha siis, kui laps mingil hetkel oma elus tahab teada, kes on ta bioloogiline ema või isa.

Samas väidab Riisalo, et surrogaatemadust koalitsioon samast soost paaridele laiendama ei hakka. See aga tähendaks kahe isaga abielupaarile otseselt võrdsete võimaluste keelamist. Kõik need ja muud teemad tuleb ühiskonnas selgeks rääkida enne, kui hakata seadust muutma.

Samasoolised paarid vajavad oma kooselu jaoks kindlust, mida rakendusaktide puudumine kaheksa aasta jooksul pole andnud. See küsimus vajab lahendust ja ühiskond on selle lahendamiseks valmis.

Samasooliste abieluga seotud küsimusi pole aga üldse arutatud, et riigikogu saaks selle kohta langetada vähegi kaalutletud otsuse. Siduda sedavõrd vastuoluline otsus tehnilise ripatsina kooseluseaduse rakendusaktide eelnõuga on küüniline poliitiline manipulatsioon, sisuliselt ühiskonna petmine.

Samasooliste abielu küsimus vajab sisulist ja põhjalikku arutelu. Valitsust, kes loobub enamuse veenmisest argumentidega ja rullib ühiskonnast jõuga üle, ei saa pidada demokraatlikuks valitsuseks.