Ivan Krastev ja Mark Leonard ⟩ Putini ja Xi lootus Euroopat lõhestada jooksis mürinal liiva, kuid oht püsib

Liitlastevaheline solidaarsus on kiiresti kasvanud. Kollektiivkaitsevalmiduse kasvatamine võtab aga aega ja nõuab senisest suuremat pingutust. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg EV 105 pidustustel. Foto: Mihkel Maripuu

Euroopa ühtsus Ukraina toetamisel osutus oodatust tugevamaks, kuid on oht, et see võib veel muutuda, kirjutavad Ivan Krastev ja Mark Leonard Euroopa Välissuhete Nõukogust.

Vladimir Putin – ja võib-olla ka Xi Jinping, kes oli väidetavalt Moskva plaanidest teadlik – ei olnud irratsionaalne, kui tegi panused Euroopa Liidu ühtsuse lagunemisele mõne päeva jooksul pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse. Võttes arvesse Iraagi sõja, eurokriisi ja pagulaskriisi kogemused, oli olemas pretsedent lõhestatuse ja konkureerivate poliitiliste leeride esilekerkimise kohta Euroopas. Kui Poola ja Eesti jaoks oli sõda eksistentsiaalne oht, siis Portugali ja Hispaania elanike jaoks oli see kaugele jääv konflikt. Lõhestumine tundus tõenäoline.

Aasta möödudes selgub, et sellised ootused osutusid valeks. Signaalid Euroopa lõhestatusest, näiteks sõja esimestel nädalatel puhkenud Saksa-vastased meeleolud, olid vaid lühiajalised, ehkki põrgulikud stsenaariumid.