Erakorraline kongress jäi kokku kutsumata vaid ühehäälelise enamusega. Kongress oleks tähendanud ka Jüri Ratase erakonna esimehe karjääri lõppu, sest oli ta enne hääletust teatanud, et tema erakorralisel kongressil uuesti esimeheks ei kandideeri. Samas ei pidanud ta oma kõnes kongressi kokkukutsumist vajalikuks, missugune asjaolu võis olla kaalukeeleks hääletamistulemusel.
Samas näitab erakonna toetus Ratasele ja viimase suutmatus tagasi astuda poliitilise kultuuri ebaküpsust Eestis. Ehkki Ratas viitas oma kõnes ka Lätile ja Soomele, ei tule võrdlus Soomega Ratasele kuidagi kasuks. Ratas ei kavatse tagasi astuda, ehkki riigikogu valimistel kaotas Keskerakond kümme kohta. Ent Soomes astus tagasi pärast Eduskunta valimisi sotsiaaldemokraatide juhi kohalt Sanna Marin vaatamata sellele, et sotsiaaldemokraadid said parlamendis kolm kohta juurde. Ent nad kaotasid Koonderakonnale (Kokoomus).
Rohelised kaotasid Soome parlamendis seitse kohta ja nende esimees Maria Ohisalo ütles, et ei taotle suvel peetaval kongressil oma esimehe mandaadi pikendamist. Meenutagem veel, et riigikogus on 101 ja Eduskuntas 200 kohta, mis teeb Keskerakonna kaotuse Soomega võrreldes veelgi suuremaks.
Ratas ei taha kuidagi peeglisse vaadata. Oma kõnes volikogu ees oli ta veendunud, et eelmisel aastal puhkenud täiemahuline sõda Ukrainas võttis Keskerakonnalt võimalused üldse midagi teha ja erakonna reitingu kukkumine oli kui deus ex machina. Seevastu Tallinna linnapea ja potentsiaalne Ratase rivaal erakonna esimehe kohale Mihhail Kõlvart märkis intervjuus Postimehele, et erakonna probleemid said alguse juba 2017. aastast. Kõlvart lisas veel, et erakonna juhtimisega tuleb midagi ette võtta.