Mihkel Mutt ⟩ Keel on võim

Mihkel Mutt Foto: Remo Tõnismäe, Postimees

Kui mind tutvustati Vello Saloga, muheles too: «Ahaa, see on vist üks arvamusliiderdaja!» Naersime, sest niihästi «liider» kui ka «liiderdaja» olid meile teada, meenutab kirjanik Mihkel Mutt.

Mingi sõna või mõiste kõlasarnasus loob sageli humoorika efekti, värskendades ühtlasi mõlemat tähendust. Seepärast on kalambuuridel oluline koht ju kopiraiterite töös («Sa oled oma rinna hoidja», «Säästa pappi», «Räägime suutäis» jms).

Keele ja tegelikkuse suhted on mitmetahulised ja muutlikud, tähendused nihkuvad. «Liider» ja «liiderdaja» ju lähenevadki. Laiema taustana on kõik seksuaalmoraali puutuv palju vabam kui vanasti. Selle tulemusena on «liiderdaja» vastav aspekt vähem aktuaalne ega mõjuta «liidri» kuvandit negatiivselt. Esiplaanile kerkib hoopis nende kahe mõiste intentsioon või suunatus, ühendavaks ja määravaks saab suhe avalikkusse. Ka vanasti oli liiderdaja võrdlemisi avalik isik. Erinevalt tavalisest abielurikkujast või salasupsutajast tõmbas liiderdaja registrid valla ja «pani täiega». Tänapäeval kehtib see veel enam, sest intiimsfääris pole kuulsusel ja kurikuulsusel erilist vahet, sekstäht on glamuurne. Aga ka poliitik või üldse juht on oma tegevuses avalik, erinevalt näiteks hallist kardinalist või muidu traaditõmbajast. Teatav hulk endamüümist või -salgamist kuulub tavaliselt poliitilise tegevuse juurde. Seega niihästi liider kui liiderdaja «panevad mängu» oma isiku tervenisti.