Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Elmo ja Erkki Tempel Uudishimu viib suurte avastusteni

Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi avaaktus mullu Koidula pargis. Koolist ja õpetajast sõltub palju, kas õpilane hakkab tegelema teadusega.
Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi avaaktus mullu Koidula pargis. Koolist ja õpetajast sõltub palju, kas õpilane hakkab tegelema teadusega. Foto: Jüri Looring

Selleks, et teadus areneks, on vaja tekitada noortes huvi selle vastu juba maast madalast, kirjutavad akadeemik ja Tartu Ülikooli astronoomia professor Elmo Tempel ning Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi keemia- ja füüsikaõpetaja Erkki Tempel.

Kas teadlaseks sünnitakse või kasvatakse? Sellele küsimusele ilmselt ei ole ühest vastust. Iga teadlase teekond tippu erineb kas rohkemal või vähemal määral tema kolleegide teekonnast. Sõltumata erialast ühendab kõiki teadlasi uudishimu uute teadmiste ja avastuste järele. Teaduslikku uudishimu ei ole võimalik õpetada koolipingis. See on kas emapiimaga kaasa antud või vajab tekkimiseks mingit erakordset sädet. Kui avalauses esitatud küsimusele sisuliselt läheneda, peaksime küsima hoopis: «Kuidas tekitada noortes inimestes teaduslikku uudishimu?»

Selleks, et noortest inimestest saaks teadlased, on lisaks teaduslikule uudishimule vaja ka keskkonda, mis seda uudishimu üleval hoiab. Seega enamasti ei piisa vaid ühekordsest uudishimu tekitamisest teaduse vastu. Noorte teaduslikku uudishimu tuleb süstemaatiliselt toita. Üldistatult saab välja tuua kolm aspekti, mis mõjutavad noorte soovi saada teadlasteks. Need on inspireeriv õpetaja, eeskujuks olev teadlane ja teadust soosiv ühiskondlik hoiak. Julgeme arvata, et kõik kolm on võrdselt olulised ja vajalikud noorte inimeste karjäärivalikutel.

Tagasi üles