Veiko Lember ⟩ Personaalne riik kõlab vägevalt, aga muutusi ei too

Veiko Lember. Foto: Erakogu

Uus koalitsioonileping lubab Eesti elanikele personaalset riiki. Mida see tähendab ja mida sellelt lubaduselt oodata, küsib Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi vanemteadur Veiko Lember.

Lihtsustatult võtavad personaalse riigi idee kokku uue valitsuskoalitsiooni põhimõtted digiajastule kohase riigihalduse korraldusest. Kuigi personaalse riigi ideed koalitsioonileping eraldi lahti ei seleta, võib aimata valitsuspartnerite ootust, et läbi andmete parema integreerimise ja haldusprotsesside jätkuva automatiseerimise on võimalik riigihaldus viia uuele tasemele. Eelkõige peaks see kajastuma riigi ja kodanike/ettevõtete vahelise suhtlemise lihtsamaks muutumises ning elanike individuaalseid eripärasid enam arvestavas avalikus halduses. Ka erasektori suurem roll digiteenuste pakkujana näib olevat personaalse riigi üks keskseid lähtekohti.

Kuigi kõlalt revolutsiooniline, siis personaalse riigi idee, nagu see on koalitsioonilepingus lahti kirjutatud, ei sisalda otseselt midagi uut. Ühelt poolt lubatakse – nagu pea alati peale riigikogu valimisi – selgemat riigieelarve koostamine protsessi ning vähendada avaliku sektori tegevuste dubleerimist ja ametnikkonda. Teisalt on esile toodud suur hulk tavapäraseid digiajastu märksõnu, nagu avalike teenuste kasutajakeskne arendamine, tehisintellekti kasutamise soodustamine või avaandmete kättesaadavuse parandamine. Seda kõike on aga välja hõigatud viisil, mis otseselt ei kohusta valitsust algatama uusi sisulisi muutusi. Torkab silma, et suur osa digiajastu riigihalduse plaanidest on tänaseks tegelikult juba töös. Nii näiteks on avalike teenuste automatiseerimine läbi sündmus- ja proaktiivsete teenuste või riigi ja kodanike vahelise suhtluse lihtsustamine läbi riigiäpi kasutuselevõtu olnud arendusfaasis juba paar viimast aastat.